Kohtulahend

• • • • • • •

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele, allub elektroonilisele valvele 5 (viie) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (KarS § 75-1 lg 4); ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda (Pärnu mnt 142, Tallinn; tel 663 7070, 6637051, 6637058) kriminaalhooldaja (Anna Fatejeva või mõne teise kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja P.E vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann & Partnerid kasuks 732.- krooni advokaat Margo Normanni süüdimõistetu P.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (250+200+160=610+20%=610+122=732). Kaitsja taotles pooles ulatuses sõidukulu ja pooles ulatuses ajakulu väljamõistmist, kuna käesolevalt menetletav asi ei olnud tal ainuke, mille pärast tuli Viljandist Tartusse tulla. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.E-lt riigituludesse menetluskuluna 732.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.E, 1-06-13575, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.E, 1-06-13575, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu P.E-le. Jõustunud määrus edastada Tartu Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

P.E on kriminaalkorras karistatud:

vangistuse ajal on läbinud programmid Convictuse 12 sammu, eluviisitreeningu, on osalenud grupiteraapias sõltlastele, loovteraapias ning toetava tegevusena spordiprogrammis sõltlastele; läbi on viidud motiveeriv intervjuu, tundmaks ära probleeme ja oskust neid õigesti hinnata. Eelmise aasta lõpust alates P.E vangistuses töötab – esmalt oli koristaja, praegu on tisler. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt ei olnud P.E võimlik varasemalt tööhõives osaleda töökohtade vähesuse tõttu. Kuna P.E on vangistuse ajal oma käitumist muutnud ja teinud endast oleneva seaduskuulekale teele asumiseks - ei ole distsiplinaarrikkumisi toime pannud, on soovinud töötada ja võimaluse avanedes asus ka tööle, töötab ka käesoleval ajal, ning ta on osalenud ka talle vajalikes erinevates programmides, tema suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne ja ta on avaldanud soovi ja nõusolekut teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ning alluda elektroonilisele valvele, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. P.E käitumisest vangistuse kandmise ajal nähtuvalt ei ole hetkel temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid nii kõrged, et ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätta. 26.02.2010.a kohtuistungil kinnitas P.E , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks; • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele, • allub elektroonilisele valvele. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna P.E-le katseajaks eelmärgitud kohustused ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet 5 kuu vältel. P.E vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel koos elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Heli Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.