Kohtulahend

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 5 päeva eelvangistust , s.o. 20.05.21.05.2009 ja 24.08-26.08.2009.a. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse (11 kuud ja 25 päeva) alguseks lugeda 14.09.2009.a.

SÜÜDISTUS

M.L süüdistatatkse selles, et tema 20.05.2009.a. kella 21.00 paiku Tallinnas, Paasiku 2A asuvas Grossi poes, lõi IK’ile pudeliga pähe, põhjustades peahaava otsmikul. Samuti tema 16.07.2009.a. kella 15.45 paiku Tallinnas, Meeliku 22/1 asuva maja juures, lõi kaks korda rusikaga vastu nägu VT’it, põhjustades alalõualuu murru. Samuti tema 14.09.2009.a. kella 20.30 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris lõi jalgade ja kätega näo ning keha piirkonda oma naist KD’t, põhjustades kannatanule pea pindmised hulgivigastused, verevalumid paremal säärel, põlvel, reiel ja jalalabal, verevalumid puusadel, seljal, paremal käsi- ja õlavarrel. Seega, kahjustades teise inimese tervist, pani M.L toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.L 24.08.2009.a. kella 14.50 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn – Rapla – Türi maantee 9. kilomeetril juhtis alkoholijoobes olles (0,76mg/l) mootorsõidukit Audi 100, reg. nr XXX, pannes seega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et süüdistatava süü kõigis episoodides on tõendatud ja M.L käitumine õigesti kvalifitseeritud ning palus ta süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 424 järgi ning karistuseks mõista vastavalt 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning 4 kuud vangistust. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tulenevalt lühimenetlusest vähendada mõistetud karistust kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. Prokurör leidis, et süüdistatav on eelvangistuse jooksul endale vajalikud järeldused teinud ning teda on võimalik karistada vangistusega tingimisi, määrates katseajaks 2 aastat ning lisaks kontrollnõuetele kohustuse: mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav kohtuistungil tunnistas oma süüd kõigis talle süüks arvatud kuriteo episoodides ja kahetses toimepandut. Väitis, et kuriteod pani ta toime alkoholijoobes ja jooma hakkas seetõttu, et oli pool aastat töötu. Joobnuna on ta agressiivne. Vahi all viibides olevat ta aru saanud oma ebaõigest käitumisest, edaspidi ei kavatse enam juua ning sõber olevat lubanud ta tööle võtta, mistõttu palus kohtul karistada teda vangistusega tingimisi. Kaitsja nõustus M.L käitumisele antud kvalifikatsiooniga ja leidis, et talle süüks arvatud teod on tõendamist leidnud. Üle 5 kuu eelvangistust tuleb arvata karistusaja hulka ning ülejäänud mõistetav vangistus tuleks kaitsja arvates mõista tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all, et R. Dobrjnski saaks toeks olla oma perekonnale. Täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi stimuleerib teda seaduskuulekale elule ja on kaitseks ka kannatanule, sest uuesti alkoholi tarvitamine ja endise agressiivse käitumise kordumine viiks M.L tagasi vanglasse.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

mees tõusis ja hakkas tüli norima. Korraga lõi mees I. K ile pudeliga pähe. Tunnistaja kutsus kiirabi. Väljas tahtis mees veel kallale tulla ja vehkis lapse tõukerattaga, kuid teda hoiti tagasi politsei tulekuni; -tunnistaja VJ ütlustest ( I kd. tl. 14 – 18) nähtub, et 20.05.09.a. läks ta Ruslaniga ja 5-aastase lapsega Grossi kauplusse. Tema arvates kauplusse sisenevatest noortest keegi lükkas sissepääsu juures last, ta läks lapse juurde, siis taara vastuvõtupunkti, ega näinud mis toimus kaupluse sissepääsu juures. -kahtlustatava M.L ütlustest ( I kd. tl. 24 – 28) nähtub, et ta tunnistas end süüdi kannatanu löömises. Enne kauplusse minekut oli ta joonud viina, kauplusest ostis veel ühe viina. Tema arvates kauplusse sisenenud noortekamp lükkas tõukerattaga sõitvat last. Temaga kaasas olnud Viktoria tõstis lapse püsti ja läks temaga välja. Kõige lähemal seisnud noormehele lõi ta pudeliga pähe, pudel purunes.

korterist, poole tunni pärast helistas ja käskis ta asjad kokku pakkida. Kui ta pakitud asjad üle ukse mehele andis, tõukas mees ta korterisse ning hakkas peksma käte ja jalgadega. Peksmise ajal tundis ta valu, huulele tekkis haav, verd jooksis, pähe tekkisid muhud; tekkisid tursed pehmetesse kudedesse ja verevalumid alalõuale, selga, käsivarrele. Kuna mees teda ka juukseid pidi tiris, oli valulik ka peanahk. Valu tundis ta ka järgnevatel päevadel ja pöördus 18.09.09.a. perearsti poole. Ka varem on Ruslan kannatanut mitmel korral peksnud ja seda on pealt näinud alaealine laps, kes sattus hüsteeriasse. -Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardilt nähtub, et 14.09.09.a. kell 23.14 on K.D diagnoositud pea pindmised hulgivigastused ja rindkere tagaseina pindmised vigastused (II kd. tl. 5-6); - isiku läbivaatuse protokollis on 15.09.09.a. (II kd tl. 8 - 14) on fikseeritud K. M.L lihahaav alahuulel, verevalumid alalõual, parema käe õlavarrel, seljal – abaluude piirkonnas, tursed peas; kannatanu on läbivaatuse käigus kaevanud valusid alaseljas ja peas. Kannatanu teisele ülekuulamisele on lisatud ka värvifotod, kust näha verevalumid erinevates keha ja jäsemete piirkondades (II kd. tl. 20 – 27). -perearsti P. Urmi tõendi kohaselt, olid veel 18.09.09.a. KDl näha järgmised vigastused: paremal säärel, põlvel, labajalal ja reiel verevalumid; samuti verevalumid puusadel, seljal, paremal käel ja õlevarrel, alahuulel, parema silma ümbruses: K. M.L väitel oli abikaasa teda peksnud 14.09.09.a. (II kd tl. 19); -kahtlustatav M.L ütluste kohaselt (II kd tl. 35 – 39) käskis ta naisel enda asjad kokku korjata ja pakkida, sest naine oli kallistanud-suudelnud võõra mehega. Kui ta 10-15 minuti pärast tagasi tuli, olid ta asjad ühiskoridoris, korterist väljus Andrei ning ta hakkas oma naisega arveid klaarima; naist lõi ta kaks korda peopesaga vastu nägu, tõukas teda diivani poole ja väljus korterist; ei näinud, et Katrin oleks kukkunud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M.L süü kolme isiku kehalises väärkohtlemises, nende löömises, neile valu ja tervisekahjustuste tekitamises on tõendamist leidnud ja selline käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes, sest need on kooskõlas teiste kontrollitud tõenditega, nii tunnistajate ütlustega kui ka meditsiiniliste dokumentidega. Kahtlustatava enda kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kannatanute ütlustest, kuid kohtu arvates on see tingitud asjaolust, et süüdistatav oli alkoholijoobes ega suutnud olukordi tajuda päris adekvaatselt. Samuti võis selliste ütluste andmine ning vaid osaline oma süü tunnistamine olla tingitud soovist pääseda kergema karistusega. Kuigi kahel korral on M.L kannatanuid löönud avalikus kohas ja teiste isikute juuresolekul ning ilmselt oli rikutud ka avalikku õigusrahu ning teiste isikute turvatunnet, ei ole süüdistatava käitumist võimalik kvalifitseerida raskema kuriteona, s.o. avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 p 1 järgi, sest sellist süüdistust ei ole prokurör talle esitanud. Kohus saab R. Dorjanski süüdi mõista vaid KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ülalkäsitletud kolmes kuriteos. Tsiviilhagi süüdistatava suhtes ükski kannatanu esitanud ei ole.

- kiirmenetluse protokollis on M.L andnud ütlusi ( I kd. tl. 38) selle kohta, et 24. augusti varahommikul tarvitas ta oma kodus alkoholi, jõi ära umber 0,5 liitrit viina. Siis istus ta sõbra auto (Audi 100) rooli ja tahtis sõita oma tuttava juurde Raplasse. Tallinn-Rapla-Türi maanteel peeti ta kinni, politseinikele ei olnud tal esitada dokumente, sest juhiluba tal ei ole. Siis puhus ta alkomeetrisse, mis näitas 0,81 mg/l alkoholi. Politseiautoga toimetati ta Rahumäele, kus tõenduslik alkomeeter näitas alkoholisisalduseks 0,76 mg/l. Ta oli sellega nõus ja ekspertiisi ei nõudnud ja ta pandi kambrisse kainenema; -tunnistaja Allar Lohu ütluste ( I kd.tl. 47 – 49) kohaselt oli ta 24.08.09. patrullteenistuses, kui üks möödasõitja osutas foorituld ootavale sõiduautole Audi 100, kus juht pidi purjus olema, sest ta sõidumaneer on kahtlane. Nad peatasid selle sõiduki. Juhil oli sõiduki juhtimisega raskusi ega saanud aru ka politseinike korraldustest. Juhil M.L puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti dokumendid sõiduki kohta. Algul mõõdeti tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas 0,91mg/l (tl.53), seejärel viidi ta menetlustoimingute tegemiseks uurija juurde; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti M.L joobesesundiks 24.08.09.a. kell 15.43 – 0,83 mg/l +/- 0,07 mg/l, s.o. 0,76 mg/ l väljahingatavas õhus. (I kd tl. 51 - 52). Kohus leiab, et M.L süü ka selle kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning mootorsõiduki tahtlik juhtimine joobeseisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi, on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Ka selles episoodis ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

M.L on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on teda karistatud vangistusega. Pärast vabanemisi on ta aga üha uuesti toime pannud uusi ja uusi süütegusid. Nii kuritegude toimepanemise asjaolusid kui süüdlase isikut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks tema suhtes kohaldada KarS § 74 ja § 75 sätteid ehk mõista talle karistus tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all nagu taotlesid prokurör ja kaitsja. Selline karistus ei lähtuks tema süü suurusest ega vastaks ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kaitsja väited, et eelvangistuses olles on M.L endale vajalikud järeldused teinud ning vabaduses on tal võimalik sõprade abil tööle asuda ja oma pere eest hoolitseda, on paljasõnalised. M.L eelnevad vangistused on olnud tunduvalt pikemad kui praegune eelvangistus, kuid vajalikke järeldusi pole ta endale seni teinud. Kannatanu ütlustest tulenevalt on ta oma naise suhtes ka varem vägivaldne olnud ja seda ka naise alaealise lapse juuresolekul. Kuude vältel ta tööl ei käinud, oli abikaasa ülalpidamisel ning liigtarvitas alkoholi. M.L-ile reaalset vangistust mõistes kohus leiab, et see ei saa olla väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Prokuröri poolt taotletud vangistus 1 aasta ja 6 kuud on minimaalseim karistus, mida saab nende tegude eest süüdlasele mõista. KarS § 424 eest lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist mõista pole võimalik, sest süüdistatav on isik, kellel puudub juhtimisõigus. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.