Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 25.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number: 1-09-20971/2
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 25.02.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 940

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-20971

Kohtunik

Loretta Pikma täitmiskohtunikuna

Avaldus

Aleksandr Galinski avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2004/7285 kohtukulu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Aleksandr Galinski, isikukood 37005262253, elukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Aleksandr Galinski suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2004/7285 Ida-Viru Maakohtu 16.12.1999 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-353 kohtukulu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Aleksandr Galinski vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2004/7285 raames. Määruse ärakiri saata Aleksandr Galinskile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 16.12.1999 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Galinski süüdi KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vabadusekaotust. Samuti mõisteti talt välja kohtukulud 204 krooni. Kohtuotsus jõustus 28.02.2000. 30.11.2009 esitas Aleksandr Galinski kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2004/7285 seoses nõude aegumisega.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 16.12.1999 kohtuotsuse nr 1-353 alusel on Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2004/7285. 29.03.2009 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Aleksandr Galinski avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 16.12.1999 kohtuotsusega karistati Aleksandr Galinskit KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi, mis jõustus 28.02.2000. Tegemist on teise astme kuriteoga. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kriminaalmenetluskulude, s.h advokaaditasu sissenõudmisel tuleb aegumistähtaega arvestada süüdimõistva kohtulahendi tegemisel. Järelikult, Aleksandr Galinski suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 28.02.2003 (28.02.2000 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Aleksandr Galinski oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Aleksandr Galinski oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks.

Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Aleksandr Galinskilt 16.12.1999 kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 28.02.2003 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 16.12.1999 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 28.02.2000 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 16.12.1999 otsuse jõustumisest, s.o 28.02.2000 on möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 nimetatud tähtaeg - 3 aastat.