Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Olulised asjaolud Tartu Maakohtu 26. mai 2009. a kohtumäärusega asendati Tartu Maakohtu 21. märtsi 2007. a. otsusega R.J-ile mõistetud kandmata rahaline karistus (ümberarvestatuna 50 päeva ehk 1 kuu ja 20 päeva vangistust) KarS §-de 70 lg 1 ja § 69 alusel üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd, mis tuli R.J KarS § 69 lg 3 alusel ära teha vähemalt 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel kohustas kohus süüdimõistetut järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kriminaalhooldaja esitas 23.12.2009. a kohtule erakorralise ettekande taotledes asenduskaristusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole R.J mitte tundigi ühiskondlikult kasulikku tööd teinud. Samuti ei ole ta kogu katseaja jooksul järginud kontrollnõudeid. R.J on karistatud Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a kohtuotsusega KarS § 323, § 328, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 120 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/ 3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvates karistusaja hulka eelvangistuse aeg, oli ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 7 kuud ja 27 päeva. Vangistuse algust arvestati 7. aprillist 2008. a. R.J vabanes ennetähtaegselt Viru Maakohtu 25. märtsi 2009. a kohtumääruse alusel 6. aprillil 2009. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel R.J-ile 1 aasta pikkuse katseaja. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets esitas kohtule 18. augustil 2009. a erakorralise ettekande, milles taotles R.J-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest R.J rikkus katseaja jooksul käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2009. a kohtumääruse alusel rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras täitmisele R.J-ile Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11420 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa kandmise aja alguseks loeti R.J kinnipidamisest, so alates 15. oktoobrist 2009. a. Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et R.J tuleb saata kandma ka asenduskaristusena mõistetud vangistust, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid võie ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Raine Türksoni poolt esitatud taotlus R.J karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu pole teinud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd, samuti pole ta järginud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. R.J avaldas, et ta on nõus koos hetkel kandtava karistusega ära kandma ka 1 kuu ja 20 päeva pikkuse asenduskaristusena mõistetud vangistuse.

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2009. a kohtumääruse karistuse kandmisele asumisest on R.J ära kandnud Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11420 mõistetud vangistusest 4 kuud ja 3 päeva ning kandmata on 3 kuud ja 24 päeva. Kohus peab põhjendatuks moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, mille tulemusena kuulub kohtumääruse kuulutamisest R.J poolt ärakandmisele 5 kuud ja 14 päeva vangistust.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.