lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-14768/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-24-14768/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-14768 E.J ja Romeks OÜ hagi L.T vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

hagi menetlusse võtmisest keeldumine Hageja I: E.J (isikukood XXX) Hageja II: Romeks OÜ (registrikood seaduslik esindaja E.J Kostja: L.T (isikukood XXX)

16471285),

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata E.J ja Romeks OÜ hagi L.T vastu kahju hüvitamiseks.
2.Eraldada E.J riigi õigusabi taotlus menetlemiseks iseseisvasse menetlusse.
3.Jäta menetluskulud solidaarselt E.J ja Romeks OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada määrus kätte hagejatele. Edastada määrus Tartu Maakohtu kantseleile uue kohtuasjana registreerimiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.E.J (hageja I) esitas 30. septembril 2024 Tartu Maakohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt tekitas hageja I poeg L.T (kostja) hagejale ja viimase ettevõttele kahju ca 45 000 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus jättis 29. oktoobri 2024 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selliselt tuli hagejal: 1) 1 täpsustada, kes on hageja (kes nõuab kahju hüvitamist – kas E.J, äriühing Romeks OÜ või nad mõlemad); 2) märkida hageja(te) andmed (elu- või asukoht; isiku- või registrikood, kontaktandmed); 3) märkida kostja andmed

(isikukood, elukoht, kontaktandmed); 4) märkida selgelt väljendatud nõue (kes, kellelt ja millist summat nõuab); 5) märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud; 6) viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 7) tasuda riigilõivu.

3.Hagejad esitasid 18. novembril 2024 menetlusdokumendi, milles märkis hagejateks nii enda kui Romeks OÜ (hageja II). Hagejad märgivad, et kokku on nõue 41 400 eurot. Riigilõivu summat ei ole hagejatel võimalik maksta, võimalik on maksta osade kaupa. Samuti esitas hageja I kohtule 22. novembril 2024 riigi õigusabi taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõuded ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 363 on sätestatud hagiavaldusele esitatavad nõuded. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hagis märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hagi aluse ulatuslike puuduste korral tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd § 2 mõttega ei ole kooskõlas kohtu ning vastaspoole koormamine ebaselge hagiavalduse menetlemisega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 371 komm 3.3.9.2 b).
5.Esmalt märgib kohus, et praegusel juhul ei ole hagejad esitanud selgelt väljendatud nõuet. Hagejad on 18. novembri 2024 menetlusdokumendis märkinud „kokku 41 400 eurot“. Selliselt ei nähtu, kellelt ja kelle kasuks tuleb see summa välja mõista. Kohtu hinnangul ei piisa sellest, kui nõue on asjaoludest väljaloetav või loogiliselt tuletatav (vt ka Riigikohtu 8. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-17, p 11).
6.Samuti on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole hagejad välja toonud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hagis ja selle täpsustuses on hagejad välja toonud erinevaid võlausaldajaid, lepinguid ning summasid (osade summade kohta on märgitud ka see, et need on makstud). Hagejad ei ole välja toonud, kuidas on konkreetsed lepingud seotud kostja tegevusega ning kohus ei saa ise asjaolusid hagist tuletada. Lisaks ei ole kohtu hinnangul võimalik eristada, milline kahju on tekitatud äriühingule (hageja II) ja milline kahju on tekitatud eraisikule (hagejale I).
7.Hagejad on märkinud, et neil ei ole võimalik maksta riigilõivu, vaid seda on võimalik maksta osade kaupa. Iseenesest on võimalik, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 180 lg 1 p 2). Samas kehtivad menetlusabi saamisele ka piirangud. Kui tegemist on juriidilise isikuga, siis menetlusabi võib oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus (TsMS § 183 lg 1). Seega ei saa osaühing (praegusel ajal hageja II) taotleda, et kohus määraks riigilõivu tasumise osamaksetena. Seda saab teha vaid hageja I (eraisik).
8.Kohtule on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Menetlusabi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (TsMS § 180 lg 1 p 3). Samas kehtib ka siinkohal piirang, mille kohaselt juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma

eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus (TsMS § 183 lg 1). Seega ei saa osaühing (praegusel juhul hageja II) taotleda ka riigi õigusabi. Seda saab teha vaid hageja I (eraisik).

9.Kohus ei pea põhjendatuks lahendada hageja I riigi õigusabi taotlus praeguses menetluses. Kui kohus peaks hageja I taotluse rahuldama ja määrama hagejale I riigi õigusabi korras esindaja, saab esindaja esitada korrektse hagi vaid hageja I osas (kuid mitte hageja II osas). See tekitab kohtu hinnangul omakorda segadust, kuivõrd hageja II peaks ise esitama kohtule korrektse hagi (mida hageja II ei ole suutnud praeguse ajani teha). Seega võib tekkida olukord, kus samas menetluses on kaks hagejat, kellest üks on riigi õigusabi korras määratud esindaja abiga esitanud korrektse hagi, ning teine ei ole seda teinud. Sellises olukorras peaks kohus jätma hageja II hagi uuesti käiguta või keelduma hagi menetlusse võtmisest hageja II osas.
10.Kohus peab põhjendatuks eraldada hageja I riigi õigusabi taotlus ning menetleda seda eraldi menetluses. Kui kohus annab hagejale I riigi õigusabi, saab riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnata hagi perspektiivi ja esitada kohtule hageja I õiguste kaitseks uus hagi.
11.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See tähendab, et nii hageja I kui hageja II võivad kohtule esitada uue hagi.
12.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.
13.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja