Kohtulahend

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista H.R-ilt riigituludesse menetluskuludena 1525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „H.R, 1-09-21864, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „H.R, 1-09-21864, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 120.- krooni advokaat Aivar Hinti süüdistatav H.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu T.K. (lk 74).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus

H.R süüdistatakse selles, et tema on ajavahemikul 08.11.2004.a kuni 16.10.2009.a lapsevanemana hoidunud kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 28.10.2004.a otsusega nr 2-1171/2004 T.K. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise lapse K.K. ülalpidamiseks 600.00 krooni kuus kuni K.K. täisealiseks saamiseni XXX, K.K. ülalpidamiseks 600.00 krooni kuus kuni K.K. täisealiseks saamiseni XXX ja K.K. ülalpidamiseks 600.00 krooni kuus ning Tartu Maakohtu 11.06.2008.a otsusega nr 2-08-8199 suurendatud elatise maksmisest oma alaealise lapse K.K. ülalpidamiseks 2175.00 krooni kuus kuni K.K. täisealiseks saamiseni XXX ja K.K. ülalpidamiseks 2175.00 krooni kuus. Sellega pani H.R toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateist aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.R-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada H.R-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.10.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks H.R-ile mõista 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada H.R-ile mõistetud 11 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 660 tundi (330 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 80-81: 840.- krooni kohtueelses menetluses + kohtumenetluses makstud tasu: 120.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades H.R-i rasket majanduslikku olukorda, sealhulgas elatisraha võlgnevuse suurust (ligikaudu 100 000.- krooni), jätab kohus osa

menetluskuludest, täpsemalt osa sundrahast, s.o 5000.- krooni, riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulude kandmine käib H.R-ile ilmselt üle jõu. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.