1-05-389/26 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ,töö-või õppimiskoha vahetamiseks ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määratud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle mitte hiljem kui 1 kuu jooksul vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul, s.h pöörduma kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks. Välja mõista J.G-lt 300 (kolmsada) krooni menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr10220034800017 SEB pangas või arvele nr.221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödalaskmisel pööratakse määrus sundtäitmisele ja sellega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused J.G tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.02.2006.a kohtuotsusega KarS § 183 lg 2 p 2 jär gi ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.10.2001.a otsusega mõistetud karistust, s.o 4-aastase vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2004.a.-07.03.2005.a. s.o 6 kuud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja algus 16.02.2006.a, lõpp 15.02.2012.a. Harju Maakohtu 11.05.2009.a määrusega jäeti J.G vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 02.12.2009.a. J.G on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 01.11.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega, katseajaga 1 aasta; 2) 05.10.2001. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 1, § 201 järgi 4 aasta pikkuse tingimisi vabadusekaotusega, katseajaga 3 aastat Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas J.G kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, viimati 18.11.2009.a. Vabanedes soovib elama asuda tüdruksõbra juurde aadressil Ravila 62-38, Tartu. Vangistuses omandanud põhihariduse ja puidupingitöölise eriala. Töökogemust omab peamiselt ehitustöö alal. Kinnipeetav õpib alates 2009.a septembrist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassis. Väidetavalt olemas ehitustöölise töökoht OÜ-s xxx. Tasumata haginõudeid on Tartu Vangla andmeil üle 19 000 krooni, vabastusfondis on üle 11 000 krooni. Vabaduses tarvitas erinevaid narkootilise aineid, on korduvalt karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, suhtleb siiani isikutega, kellega koos tarvitas narkootikume. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht narkootiliste ainete tarvitamises ja käitlemises materiaalse kasu eesmärgil.

Kriminaalhooldusametnik toetab J.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda tüdruksõbra juurde, kellega soovib lähiajal abielluda. Vanglas omandanud põhihariduse (kiitusega) ja hetkel omandab keskharidust. Väidetavalt olemas kindel töökoht OÜ-s xxx. Vabanemisel olemas lähedaste toetus. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on pikaaegne narkootikumide tarvitamine ja varasem ebaõnnestunud käitumiskontroll. Kriminaalhooldusametnik leiab, et J.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik, kuna J.G kannab esimest reaalset vanglakaristust, ta on pühendunud hariduse omandamisele ning vabaduses on tal tagatud majanduslik toimetulek ja toetavad suhted. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või registreerida end töötuna 2 nädala jooksul vabanemisest, tasuda täitenõudeid igakuiselt vähemalt 500 krooni ulatuses, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma ametnikult luba küsimata, osaleda ametniku nõutud sotsiaalprogrammides. J.G avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör avaldas, et tal pole kategoorilisi vastuväiteid J.G ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kaitsja leiab, et J.G-le tuleb anda võimalus ennetähtaegse vabastamisega oma elu korraldamiseks seaduskuulekal viisil. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et J.G tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamine on põhjendatud. J.G on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmise ajal on J.G teinud järeldused ja leidnud vajaduse muuta oma seniseid eluviise ja narkootikumide tarvitamisest loobuda seoses. Vabanemisel asub ta elama tüdruksõbra juurde. Töökoha saamine võimaldab J.G enda elu majandamist ja tal on ka võimalused kõigi ennetähtaegse vabastamisega seotud tingimuste täitmiseks. Kohus leiab, et nende positiivsete muudatuste taustal tuleb toetada J.G taotlust seaduskuulekale elule ennetähtaegse vabastamise läbi. Katseajaks saab kandmata karistuse osa vanglast vabanemise aja seisuga ja käitumiskontrolli juurde katseajal kuuluvad ka lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul vabastamisest; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides, sh pöörduda kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.