Kohtulahend

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 9 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2009.a. Tsiviilhagi katteks mõisteti G.P-lt välja 189 300 krooni OF. L. kasuks. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti pool menetluskuludest riigi kanda. G.P tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 02.05.2008.a koos U.F-iga püüdis varastada Tallinnas XXXXXXXXXXX XX MTÜ E. P. V. S. hoonelt terasest katteresti 4000 krooni väärtuses. Nad pakkisid resti prügikotti, kuid seltsi liikmed märkasid nende tegevust, mistõttu jäi vargus lõpule viimata. Peale selle tunnistati S. Vertinski süüdi selles, et ta 08.04.2009.a tungis Tallinnas XXXXXXXX XX O-F. L. korterisse ja varastas kokku 183 800 krooni väärtuses vara.

APELLATSIOONI SISU

G.P vaidlustab maakohtu otsuse tsiviilhagi ja sundraha väljamõistmise osas. Ta leiab, et hagi summa ei ole õige ega vasta varastatud vara nimekirjas toodule. Samuti taotleb apellant sundraha suuruse muutmist, kuivõrd ta ei ole seda võimeline kohe tasuma.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kaitsja toetas apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Kohtukolleegium möönab, et O-F. L. tsiviilhagi katteks G.P-lt välja mõistetud 189 300 krooni ei vasta varastatu väärtusele, milline on toodud kannatanu poolt esitatud vara nimekirjas ja hagiavalduses. G.P on oma apellatsioonis aga tähelepanuta jätnud, et kuriteoga tekitatud kahju ei koosne käesolevas süüdistusasjas üksnes varastatud ja tagastamata vara väärtusest. Kuriteoga tekitatud kahjuna on käsitatav ka sissemurdmisega põhjustatud vara kahjustamine. Kannatanu varale juurdepääsuks lõhkus G.P kannatanu elamu terrassiukse raami ja ukse avamismehhanismi (lingi) ning ukse taastamismaksumuseks hindas O-F. L. 10 000 krooni /tl 2-5/. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult G.P-lt kannatanu kasuks välja mõistnud 189 300 krooni, millest kaotsijäänud vara väärtus moodustab 179 300 krooni ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju on 10 000 krooni.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et O-F. L. poolt on käesoleva kriminaalasja raames esitatud arusaadav ja selge tsiviilnõue süüdistatava vastu (hagiavaldus tl 121, tekitatud kahju üksikasjalik kirjeldus tl 2-6). Seega oli G.P-le tagatud võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid, kriminaaltoimiku materjalides oli piisav teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ning milline tsiviilnõue tema vastu on esitatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole süüdistatav esimese astme kohtus tsiviilhagi vastu vaielnud. O-F. L. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamise põhjendused on maakohus oma otsuses esitanud. Eelnevale lisaks osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohus põhjendatult ja seadusega vastavuses kannatanu hagi rahuldanud ja G.P-lt 189 300 krooni välja mõistnud. G.P on oma apellatsioonis taotlenud ka temalt väljamõistetud sundraha suuruse vähendamist. Sellesisuline taotlus tuleb jätta aga rahuldamata seadusest tulenevalt. Nimelt sätestab KrMS § 180 lg 3 tõepoolest, et juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus neist osa jätta riigi kanda. Seda sätet on aga maakohus G.P puhul juba kohaldanud ning jätnud valdava osa (kaitsjatasu ja ekspertiisitasu) menetluskuludest riigi kanda ning vähendanud ka sundraha suurust enam kui poole võrra – G.P-lt on sundraha välja mõistetud 6 525 krooni asemel üksnes 3 000 krooni. Kohtukolleegium rõhutab, et menetluskulude tasumisest täielikku vabastamist seadus ette ei näe ning G.P olukorda silmas pidades on maakohus tema suhtes teinud maksimaalselt soodsa otsustuse – menetluskuludest suurusega kokku 11 068 krooni, on süüdistatavalt välja mõistetud vaid 3000 krooni. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.11.2009.a otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.