Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohus karistas 25.04.2003. a otsusega lihtmenetluses Kullo Kiisi KrK § 143 lg 1 järgi 2 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Kullo Kiisile liitkaristuseks 3 kuud vangistust, millest loeti kantuks 1 päev eelvangistusaega, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Mõistetud karistust ei pööranud kohus KarS § 74 alusel täitmisele tingimusel, et Kullo Kiis ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib käitumiskontrolli nõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kriminaalhooldusametnik esitas 21.10.2003. a Tartu Maakohtule Kullo Kiisi kohta erakorralise ettekande, milles taotles talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid: ei ole ilmunud registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ja ei ole taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Tartu Maakohus kuulutas Kullo Kiisi 29.12.2003. a tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendiks vahistamist. Kullo Kiis tabati 10.02.2010. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus oma taotluse juurde pöörata Kullo Kiisile tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Kullo Kiis selgitas, et ta lahkus Eestist 2003. a lõpus ja viibis vahepeal Hispaanias, kus kandis karistust kuni 2006. a. Seejärel oli tal kohustus käia järelevaataja juures. Eestisse tuli ta tagasi 2009. a, et siin oma asjad korda ajada. Käesoleval ajal on ta töötu. Eestist lahkus ta 2003. a

seetõttu, et teda kahtlustati kuritegudes, mida ta toime pannud ei ole. Kriminaalhooldajaga ei ole ta vahepeal ühendust võtnud, ta ei mäletagi enam seda asja. Kullo Kiis on nõus, et talle mõistetud vangistus asendatakse üldkasuliku tööga. Prokurör on seisukohal, et Kullo Kiisile mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Kullo Kiisi suhtes tehtud otsus on täidetav, tema asukoht oli teadmata tema enda süül. Kaitsja leiab, et Kullo Kiisi karistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Täitmiskohtuniku seisukoht Kullo Kiis on süüdi mõistetud II astme kuritegudes, mille puhul on kohtuotsust KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt võimalik täita 3 aasta jooksul alates selle jõustumisest. Kullo Kiisi suhtes tehtud kohtuotsust täitis Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakond alates 29.04.2003. a. Alates 29.12.2003. a kuni 10.02.2010. a oli Kullo Kiis tagaotsitav. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmine peatub ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Kohus on seisukohal, et lahkudes 2003. a suvel Eesti Vabariigist, asus Kullo Kiis kõrvale hoiduma talle mõistetud karistuse kandmisest, mistõttu kohtuotsuse täitmise aegumine peatus kuni tema tabamiseni 10.02.2010. a. Kullo Kiisil oli võimalik oma asukohast teada anda kriminaalhooldajale, kohtule või politseile, mida ta aga teinud ei ole. Lahkudes Eestist, oli Kullo Kiisile teada, et tal on kohtuotsuse kohaselt kohustus käia kriminaalhooldusel 1 aasta ja 6 kuu jooksul, kuid ta ignoreeris seda kohustust. Seega ei ole Tartu Maakohtu 25.04.2003. a otsuse nr 1-335/03 täitmine aegunud. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus Kullo Kiisile tingimuslikult mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Vastavalt KarS §-le 74 lg 4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kullo Kiisi suhtes oli kriminaalhooldust võimalik teostada väga lühikese, kolmekuulise perioodi jooksul. Viimane kohtumine toimus 22.07.2003. a. Järgnevatele registreerimistele ta ei ilmunud, samuti oli ta jätnud ilmumata kriminaalhooldaja juurde ka 17.06.2003. a. Kriminaalhooldusametnik selgitas 10.09.2003. a kodukülastust tehes välja, et Kullo Kiis ei ela enam oma elukohas Tartus Uus 45-3. Piirivalveameti 09.10.2003. a vastusest selgus, et Kullo Kiis oli Eesti Vabariigist lahkunud 25.07.2003. a. Seega rikkus Kullo Kiis KarS § 75 lg 2 p-des 1, 2 ja 5 nõudeid: ta ei elanud kohtu määratud elukohas, ei ilmunud määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja lahkus oma elukohast ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Kuna Kullo Kiis rikkus mitmeid käitumiskontrolli nõudeid ja kriminaalhooldust ei olnud sisuliselt tema suhtes võimalik teostada, on olemas alused talle Tartu Maakohtu 25.04.2003. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 kuu ja 29 päeva vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohus on seisukohal, et Kullo Kiisile mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga, kuna tema vangistuse kandmisele saatmine ei ole otstarbekas. Kullo Kiis on üldkasuliku töö

tegemiseks oma nõusoleku andnud, ta soovib oma asjad Eestis korda ajada, mis annab põhjust arvata, et ta on üldkasuliku töö tegemiseks ja käitumiskontrolli nõuete järgimiseks motiveeritud. Käesolevaks ajaks on Kullo Kiis ära kandnud talle mõistetud 2 kuu ja 29 päeva pikkusest vangistusest veel 6 päeva, s.o ajavahemik 10.02-15.02.2010. Kandmata karistus on seega 2 kuud ja 23 päeva (ehk 83 päeva) vangistust, millele vastab 166 tundi üldkasulikku tööd. Kuna töötundide arv ei ole suur ja Kullo Kiisil ei ole käesoleval ajal muid tööalaseid kohustusi, tuleb üldkasuliku töö tegemiseks anda talle aega 6 kuud. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 600 krooni, mis tuleb välja mõista süüdimõistetult Kullo Kiisilt.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.