Kriminaalasi nr 1-10 -1708
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.veebruaril 2010. a Tallinn
Kriminaalasja number
1- 10-1708
Kohtukoosseis
Kohtunik Liina Pohlak
Kriminaalasi
D.J süüdistus KarS § 266 lg 1 ja § 263 p 1,2 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
D.J Elukoht xxx, isikukood xxx, OÜ H ehitaja, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus Varem kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld
Edasikaebamise kord
Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
D.J süüdistatakse selles, et tema 12.09.2009.a. kella 22.30-22.50 vahelisel ajal Harjumaal Padise vallas Harju-Risti alevikus aadressil Xxxsisenes kinnise kuid lukustamata korteriukse avamise teel KL`a korterisse selleks eelnevalt KL`alt luba saamata. Valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi ebaseadusliku tungimisega pani D.J toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. omavolilise sissetungimise. Samuti süüdistatakse D.J selles, et tema 12.09.2009 kella 22:30-22:50 ajal Harjumaal, Padise vallas, Harju-Risti alevikus kortermaja nr 2 ees, s.o. avalikus kohas, rikkus raskelt rahu ning avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lõi DL ́a rusikaga ühe korra vasakule poole kaela piirkonda. Kui MKläks D.J-i avalikku korda rikkuvat tegevust tõkestama ja tõukas ta DL ́ast eemale, lõi D.J MK ́e kaks korda rusikaga vasakule poole põse ja lõua piirkonda ning kaks korda põlvega kõhu piirkonda. Seejärel sekkus DL, kes tiris D.J-i MK ́est eemale. Kui MKja DL liikusid D.J-ist eemale, siis viimane järgnes neile ja lõi DL ́a vähemalt kaks korda rusikaga pea piirkonda ning jalaga korduvalt kõhtu, vasaku jala ja vasaku käe piirkonda. Oma tegevusega põhjustas D.J DL ́ale ja MK ́ele füüsilist valu. Samuti D.J 12.09.2009 kella 22:30-22:50 ajal rikkus Harjumaal, Padise vallas, HarjuRisti alevikus kortermaja nr 2 ees s.o. avalikus kohas, raskelt rahu ning avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et võttis AM ́l käega õlast kinni ning lõi talle rusikaga ühe korra näo piirkonda vastu suud, kaks korda lõua piirkonda ja ühe korra ribide piirkonda. Oma tegevusega põhjustas D.J AM ́le füüsilist valu ning tervisekahjustuse – alumise huule haava ja turse. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ning vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, pani D.J toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra raske rikkumise.
Tsiviilhagi esitatud ei ole.
Prokurör pidas võimalikuks D.J-i karistamist KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 4500 krooni suuruses summas. KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 175 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 8750 krooni suuruses summas. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista D.J-ile liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o. 10 000 krooni. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka D.J-i kinnipidamine KrMS § 217 alusel 13.09.2009.a., s.o. üks päev arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning ärakandmata karistuseks jääb 197 miinimumpäevamäära rahalist karistust, s.o. 9850 krooni. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o. 985 krooni kuus. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. D.J ei ole varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud. Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, tegemist on juhusliku episoodiga tema elus. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. D.J on ankeetandmete kohaselt kindel elukoht ja töökoht, seega on tegemist isikuga, kellel on igakuine regulaarne sissetulek. Arvestades kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut, puuduvad andmed tal rahaliste kohustuste olemasolu kohta, on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p1 ja 254. Liina Pohlak /allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.