Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-1432
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Tatjana Tamm
Süüdistatav
I.M elukoht: XXXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.09.2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel
a
k vangistusega, mille ärakandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega 08.05.2007. a. tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Mare Laur
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.M KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.M ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. I.M on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
I.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 2009.a mai kuni 07.06.2009 tungis rippluku eemaldamise teel sisse Tartumaal Laeva vallas Kämara külas Toome talu majandusruumi, kus võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära A.E. kuluvad 4 tk Citroen C3 esituld koguväärtusega 2000 krooni, 2 tk Citroen C5 esituld koguväärtusega 750 krooni, 2 tk Honda Accord esituld koguväärtusega 2000 krooni, 1 tk Toyota Corolla esitule väärtusega 250 krooni, 5 tk Honda Civic esituld koguväärtusega 3250 krooni, 3 tk Honda CRV esituld koguväärtusega 750 krooni, 4 tk Citroen Jumper esituld koguväärtusega 1000 krooni, 3 tk Honda CRV tagasilda koguväärtusega 6000 krooni, 3 tk Citroen Piccasso peeglit koguväärtusega 1500 krooni, 4 tk Citroen Berlingo generaatorit koguväärtusega 1500 krooni ja 3 tk Honda CRV peeglit koguväärtusega 1500 krooni. Vargusega tekitas I.M A.E. varalist kahju kokku 20 500 krooni ulatuses. I.M pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.M-ile karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.M ei pane 2 aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju, s.o. 9200 krooni A.E. kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud A.E. 9200 krooni nõudes. I.M on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et I.M, kes on pensionär ja kelle ainsaks sissetulekuks on pension 3600 krooni, millest peab üleval pidama kolm perekonna liiget, käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks temalt välja mõista sundrahast ainult 1000 krooni.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.