Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu V.R-i süüdistatakse selles, et tema 17.06.2009 kella 18 paiku tungis valdaja H.O. tahte vastaselt sisse Tartus XXX asuvasse korterisse. Sellega pani V.R toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada V.R süüdi KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära ulatuses. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus 7000 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 700 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta KarS § 266 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. V.R-i ülekuulamise protokolliga (tl 16) on tõendatud, et tema käis 17.06.2009. a H.O. korteris. Eluruum on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses AÕS § 34 tähenduses või AÕS § 68 tähenduses. Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 2) kuulub Tartus XXX asuv eluruum H.O. le ning seega on see V.R-ile võõras eluruum, kus ta viibis 17.06.2009. a. Võõrasse ruumi sisenemise ebaseaduslikkus tuleneb valdaja puuduvast nõusolekust. Kui puudub valdaja nõusolek, on ruumi sisenemine ka valdaja tahte vastane. Ruumi sisenemine on valdaja tahte vastane muuhulgas siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut sisenemiseks väljendanud (näiteks sisenemise hetkel pole valdajat üldse kohal). H.O. ja V.R-i ütlustega on tõendatud, et V.R läks Tartus XXX asuvasse eluruumi, ega teatanud sellest H.O. le, kes ise viibis samal ajal Kavastus. Seega ei andnud H.O. eluruumi sisenemiseks V.R-ile nõusolekut ning seda ei saa ka eeldada, kuna V.R

nimetatud eluruumis ei ela, mistõttu on ta kannatanu eluruumi tunginud ebaseaduslikult, millega on täidetud KarS § 266 lg 1 objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 266 lg 1 vähemalt kaudset tahtlust. Vastavalt KarS §-le 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab, või vähemalt möönab seda. V.R teadis, et tal puudub õigus siseneda H.O. korterisse, kuna ta võttis selleks salaja võtmed tema riiete taskust. Kuna V.R ei olnud H.O. nõusolekut XXX eluruumi sisenemiseks, pidi ta teadma, et nimetatud korterisse sisenemine on ebaseaduslik. Seega on V.R kuriteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Kuigi käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, siis arvestades kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on V.R-i puhul saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 140 päevamäära. KarS § 44 lg kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suurus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või aga olla väiksem kui miinimumpäevamäär 50 krooni. Kuna V.R sissetulekud aastal 2008 puudusid, tuleb rahalise karistuse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär. Eeltoodust tulenevalt on V.R-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7000 krooni. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb V.R võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul 700 krooni suuruste igakuiste maksetena. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 31.40 krooni (tl 33) ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.