Kohtulahend

Olulised asjaolud A.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja 3 kuu ja 25 päeva mahaarvamisel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 5 päeva vangistust. A.F vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 1. juuni 2009. a kohtumääruse alusel 12. juunil 2009. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel A.F-ile 1 aasta pikkuse katseaja. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Margus Suvi esitas kohtule 15. detsembril 2009. a erakorralise ettekande, milles taotleb A.F-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest A.F on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi, täpsemalt tarvitanud käitumiskontrolli ajal narkootilisi aineid ega ole pöördunud psühholoogi vastuvõtule. Samuti on A.F jätnud neljal korral õigeaegselt ilmumata registreerimisele. Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et A.F tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Marus Suvi poolt esitatud taotlus A.F-i karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu rikkus pikema aja jooksul talle kohtumäärusega katseajaks pandud kohustusi. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 1. juuni 2009. a kohtumääruse alusel oli A.F kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti oli A.F kohustatud KarS § 75 lg 2 alusel muude kohustuste hulgas mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja pöörduma 1 kuu jooksul vabanemisest psühholoogi vastuvõtule. A.F on katseajal jätnud korduvalt ilma mõjuva põhjuseta täitmata registreerimiskohustuse. Samuti ei ole A.F küsinud kriminaalhooldusametnikult luba viimase elukohavahetuse jaoks. SA TÜK Psühhiaatriakliiniku 20. novembri 2009. a teatise kohaselt ei ole A.F psühhiaatriakliinikusse pöördunud. Samuti tõendab karistusregistri õiend ja väärteootsuse koopia, et A.F on 10. augusti 2009. a Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel rahatrahviga 600.- krooni. Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus A.F-ile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada.

Kohus on seisukohal, et A.F-ile Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 22 päeva vangistust, kandmise aja algust tuleb arvestada alates A.F-i poolt karistuse kandmisele asumisest. A.F taotles, et ta saaks kandmata karistuse osa kanda osade kaupa, kuid kohtul puudub seaduslik alus KarS § 66 lg-s 1 sätestatud võimaluse kohaldamiseks kandmata karistuse täitmisele pööramisel.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.