Kohtulahend

Harju Maakohus otsustas 5.novembri 2009.a. otsusega süüdi mõista Margus Sau KarS § 424 järgi ning karistada rahalise karistusega 480 päevamäära (50.krooni miinimumpäevamäär) s.o.24000.-(kakskümmend neli tuhat krooni) KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Margus Sau’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära (päevamäär 50.-krooni ) s.o. 16000 (kuusteist tuhat krooni ). KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse päev 05.09.2009.a. karistuse hulka ja kandmisele kuulub rahaline karistus 317 (1 päev vangistust = 3 päevamäära rahalist karistust ) päevamäära e. 15850.- krooni (viisteist tuhat kaheksasada viiskümmend krooni) Rahaline karistus tasuda 1( ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Margus Sau’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks ( üheks) kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Margus Sau’lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o kaitsjatasu 1080.krooni (üks tuhat kaheksakümmend krooni ) ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda KrMS § 423 alusel ositi 6(kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks Margus Sau mõisteti süüdi selles, et tema juhtis 05.09.2009.a kella 04.34 ajal Harjumaal Tallinnas Kolde pst ja Sõle tn ristmikul mootorsõidukit Crysler Voyager soome reg nr xxx-xxx, olles joobeseisundis (0,98 mg/l). APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse suuruse ja selle täitmiseks määratud tähtaja osas. Uue otsusega taotleb rahalise karistuse vähendamist ning mõistetud karistuse ositi maksmist 8 kuu jooksul KarS prg. 66 lg 1 alusel.

Süüdistatav põhjendab esitatud taotlust sellega, et ta saab palka 20000 krooni kuus, millest peab maksma korteriüüri, toetama oma 9-aastatst last ja vanemaid, maksma autoliisingut ja lisaks tuleb tal kohtuotsusega 6 kuu jooksul tasuda menetluskulusid 1267,50 krooni kuus. Ka on ta kohtuotsusega jäetud 1 kuuks ilma juhtimisõigusest, mis mõjutab ka tema töötasu. Seega peab süüdistatav ülejõu käivaks korraga 15 850 krooni maksta. Rahalise karistuse suurust aga vaidlustab seetõttu, et leiab, et teda on võimalik karistada väiksema rahalise karistusega, et ka sellisel juhul täidaks karistus oma eesmärki. Ta leiab, et sisuliselt ei ole kohus karistuse mõistmisel arvestanud tema varasemat karistamatust. Mõistetud karistus on sanktsiooni ülemmäära lähedane kuna võimalikust 500 päevamäärast mõisteti temale 480 päevamäära. Apellant viitab kohtupraktikale, mis kinnitab tema arvates seda, et selline karistus mõistetakse ka varem süütegusid sooritanud isikutele. Arvestades seda, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja kohus on lugenud kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, peab ta õiglaseks karistuseks rahalist karistust 300 päevamääras. Apellatsioonikohtu istungil toetas kaitsja süüdistatava apellatsiooni, prokurör toetas seda osaliselt ja nimelt KarS prg. 66 kohaldamise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, tuli alljärgnevatele seisukohtadele. 1) Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga selles, et teda on liiga rangelt toimepandud kuriteo eest karistatud. Õige ei ole väide, et kohus on mõistnud temale sanktsiooni ülemmäärale lähedase karistuse. Sanktsiooni ülemmäär on KarS prg. 424 puhul 3 aastat vangistust. Süüdistatavale on maakohus pidanud võimalikuks mõista sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistuse. Kõiki karistust kergendavaid asjaolusid on maakohus seega arvestanud, kui pidas võimalikuks mõista süüdistatavale rahalise karistuse, mitte aga vangistuse. Mis aga puudutab rahalise karistuse suurust, mille piirid on ettenähtud karistusseadustiku üldosas, siis ka selle liigsest rangusest ei ole kohtukolleegiumi arvates mingit alust rääkida. Apellant väidab, et olukorras, kus seadus võimaldab mõista rahalist karistust 500 päevamääras ja temale kui varem karistamata isikule mõisteti 480 päevamäära, siis tema arvates on selline karistus sobiv isikule, kes on varem karistatud. Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et seaduseandja ei ole eriosas erinevate kuriteokoosseisude sanktsioonides eraldi kehtestanud rahalise karistuse alam - ja ülempiiri. KarS prg. 44 määratud rahalise karistuse piirid kehtivad seega erinevate kuriteokoosseisude puhul. Vaieldamatult on KarS prg. 424 üks ohtlikumaid kuriteokoosseise võrreldes teiste kuriteokoosseisudega, kus üldse on ette nähtud rahaline

karistus. Juba 5.märtsi 2003.a. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-26-03 on märgitud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Käesoleval ajal ei ole veel alust rääkida selle seisukoha vananemisest ja olukorra paranemisest. Seda, et isikul on rahalised kohustused erinevate liisingumaksete ja ülalpidamiskohustuste tõttu, peab arvestama eelkõige isik ise. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale 2) Süüdistatava taotlus võimaldada temal mõistetud karistus kanda ositi KarS prg. 66 8 kuu jooksul ei kuulu kohtukolleegiumi arvates samuti rahuldamisele. Oma taotlust põhjendab süüdistatav sellega, et tal on raske maksta oma sissetulekust korraga ära rahaline karistus kuna tal on ka muid rahalisi kohustusi. Seaduseandja ei ole loetlenud nende põhjuste seas, mis annaks kohtule võimaluse KarS prg. 66 lg 1 kohaldamiseks sellist asjaolu nagu materiaalne olukord. Võib arvata, et selle põhjuseks on fakt, et riik ei taha üle võtta panga rolli, kust on võimalik töötaval isikul, s.o. isikul, kellele on võimalik mõista rahalist karistust ja kelleks on ka M.Sau, võtta väikelaenu ja tasuda oma kohustused riigi ees. Pangaga on võimalik kokku leppida nii laenuperioodi pikkuses kui ka sellest sõltuvate igakuiste maksete suuruses, mis ongi süüdistatava taotluse sisu. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 5.novembrist 2009.a. Margus Sau suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Igor Amann

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.