Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 27.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number: 1-09-22200/2
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 27.01.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 965

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-22200

Kohtunik

Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna

Avaldus

Vladimir Volossovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2004/6301 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Vladimir Volossov, isikukood 36704202236, xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 1 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Vladimir Volossovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2004/6301 Viru Ringkonnakohtu 04.02.1997 määrusega kriminaalasjas II-1-3/97 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Määruse ärakiri saata Vladimir Volossovile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 21.06.1996 kohtuotsusega tunnistati Vladimir Volossov süüdi KrK § 188 järgi ning karistati rahatrahviga 4500 krooni. Viru Ringkonnakohtu 04.02.1997 kohtuotsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu 21.06.1996 otsus ja Vladimir Volossov tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistati 6- aastase vabadusekaotusega. Nimetatud kriminaalasja raames mõisteti süüdimõistetult välja Viru Ringkonnakohtu 04.02.1977 määrusega kaitsjatasu 440 krooni. 29.12.2009 laekus Viru Maakohtule Vladimir Volossovi avaldus täitemenetluses aegumise kohaldamiseks. Avalduse esitaja palus lõpetada aegumise tõttu täitemenetluse täiteasjas nr 072/2004/6301. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Viru Ringkonnakohtu 04.02.1997 määruse nr II-1-3/97 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr

072/2004/6301. Kohtutäitur on saatnud võlgnikule täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Vladimir Volossovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Viru Ringkonnakohtu 04.02.1997 kohtuotsusega karistati Vladimir Volossovi KrK §141 lg 2 p 1 järgi, mis jõustus 04.02.1997. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kriminaalmenetluskulude, s.h advokaaditasu sissenõudmisel tuleb aegumistähtaega arvestada süüdimõistva kohtulahendi tegemisel. Järelikult, Vladimir Volossovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 04.02.2002 (04.02.1997 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks.

Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Vladimir Volossovile 04.02.1997 kohtumäärusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 04.02.2002 ( alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 04.02.1997 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 04.02.1997 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Viru Ringkonnakohtu 04.02.1997 kohtuotsuse jõustumisest, s.o 04.02.1997 on möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 nimetatud tähtaeg- 5 aastat. Ka 04.02.1997 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kaitsjatasu määruse jõustumisest on möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 nimetatud tähtaeg- 5 aastat.