Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2010. a. Tartus
Kriminaalasja number
1-08-128
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg
Taotlus
Sergei Panasenkole (Panasenko) mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine
Taotluse esitaja
Kriminaalhooldusametnik Aniita Matkur
Süüdimõistetu
Sergei Panasenko Isikukood 38410080243 Viimane elukoht xxx Töökoht: omab äriühinguid x ja x, kus töötab direktorina Kinni peetud tagaotsitavana 6. jaanuaril 2010.a. kell 10.30
Tõlk
Anna Jänes
Juhindudes KrMS § 130 lg-st 5, § 131 lg-st 4 , § 427 lg-st 2, § 429 lg 1 p-st 2 ja 432 lg-st 3 täitmiskohtunik määras:
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Olulised asjaolud S. Panasenko on karistatud Harju Maakohtu 3. aprilli 2007. a kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvakas karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. Kohus mõistis liitkaristuse kohtuotssute kogumi eest liites Tallinna Linnakohtu 19. mai 2004.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse ja mõistis lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistus, mille kandmise aja algust arvestati
takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada. Kohus on seisukohal, et S. Panasenkole Harju Maakohtu 3. aprilli 2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 1 aasta 4 kuud 14 päeva kandmise aja algust tuleb arvestada alates S. Panasenko kinnipidamisest, so alates 6. jaanuarist 2010. a. ja tema suhtes tuleb kuni kohtumääruse jõustumiseni kohaldada varem valitud tõkendit vahistamine. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid karistuse täitmisele pööramist. Tervishoidu vanglas korraldatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 49 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Vangistusseaduse § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.