lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-21022/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 26.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-21022/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-21022/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.03.20111-09-21022/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.02.20121-09-21022/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.03.20131-09-21022/35Tartu Ringkonnakohus04.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung 1-09-21022 Jüri Sakkart Marge Ojaäär Svetlana Hamaza Ave Arnim Viru Vangla esitatud materjalid Artak Oganesjan ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Prokurör Kohtuasi

Süüdimõistetu

Artak Oganesjan (isikukood: 37704282250; viibib xxx)

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta Artak Oganesjan tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja Artak Oganesjanile. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.12.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Artak Oganesjani karistati Ida-Viru Maakohtu 29.08.2003.a. kohtuotsusega KrK §101 p 7 järgi 10 aastase vangistusega. KarS § 68 alusel karistuse aja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus – 22.08.2003, karistuse lõp – 25.04.2012 Artak Oganesjani kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vanglas viibides kinnipeetav töötab majandustöödel. Osales riigikeele kursustel, Tööturuameti korraldatud kursustel ja sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Eriala puudub. Vabanemisel asub elama abikaasa juurde aadressil xxx. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Artak Oganesjani tingimisi ennetähtaegset vabastamist arvestades seda, et ta on karistatud kohtu poolt kriminaalkorras 4 korda ning ta ei teinud eelnevatest vabaduskaotuslikest karistusest vastavaid järeldusi. Samuti raske isikuvastase kuriteo sooritamine vahetult peale eelviimast vangistusest vabanemist (vabanes 03.06.2002 ja vahistati seoses uue kuritöö sooritamisega 20.08.2002) ning lähtudes asjaolust, et Artak Oganesjani on kinnipidamiskohas karistatud distsiplinaarkorras

14.korral, millest viimane karistus on kehtiv, leiab, et käesoleval ajal on ennatlik antud isikut vabastada ennetähtaegselt. Artak Oganesjan taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul Artak Oganesjani ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Artak Oganesjan ja prokuröri arvamuse, leiab, et Artak Oganesjan tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artak Oganesjani isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetav karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega pole oma käitumisega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Artak Oganesjan on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ja paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis räägib sellest et ta ei suuda hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ega järgida kontrollnõudeid. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi kuritarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Artak Oganesjani puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja töökogeemust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Artak Oganesjani poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Jüri Sakkart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.