Tallinna Ringkonnakohus
otsuse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2010.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-11830
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kea Lemming Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
19. jaanuar 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Kriminaalasi
S.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2009.a otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav S.M
Prokurör
Mari Nettan
Süüdistatav
S.M sünd 20.03.1973.a, kodakondsuseta, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxx, ei tööta, varem karistatud kolmeteistkümnel korral.
Kaitsja
Adv Uido Truija
Jätta Harju Maakohtu 27. oktoobri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel.
S.M tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks arvati 31.08.2009.a. S.M tunnistati süüdi neljas süstemaatilise varguse katses – 12.06.2009.a püüdis ta T. K. varastada raamatut „Maailma maad“ 644 krooni väärtuses; 07.06.2009.a püüdis P. S. varastada kahte pudelit viina väärtuses 368 krooni; 24.08.2009.a püüdis N. C. S. kauplusest 35 juuksekummi varastada ning 31.08.2009.a T. K. seitset pinalit 963 krooni väärtuses varastada. Kõigil neil juhtudel peeti S.M pärast kassast möödumist ja kauba eest maksmata jätmist kinni.
S.M taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning veel kandmata vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, et riigile kasulik olla. Samasisulist taotlust kordab S.M ka teises esitatud apellatsioonis.
Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu. Maakohtu otsus tuleb muutmata jätta. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse asendamist üldkasuliku tööga.
Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult selgitanud kõiki neid asjaolusid, mis tingisid süüdistatavale vabaduskaotusliku karistuse mõistmise ning ka selle reaalsele täitmisele pööramise. Kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem palju kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et S.M-i puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise
formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vms suhtes. S.M on kohtuistungil kinnitanud, et pani kuriteod toime narkootikumide tarvitamisega seoses, narkootilisi aineid pruugib aga juba alates 1997.a /tl 53/. Teiseks ei saa varem kolmeteistkümnel korral karistatud S.M-i suhtes kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas S.M-i isikuandmed. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.10.2009.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
Malle Preimer
Igor Amann
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.