Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.G tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 29.08.2009.a. R.G tunnistati selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 23.08.2009.a Tallinnas xxxx xxxxxx x/x asuvas E. E. AS-le kuuluvas esinduses koos tuvastamata isikuga võttis vitriinkapist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil turvaseadmetega kinnitatud sülearvuti HP 4510S 15 väärtusega 9 687.17 krooni ning väljus kauba eest maksmata, tekitades nimetatud summas E. E. AS-le kahju.

APELLATSIOONI SISU

R.G vaidlustab maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse, tsiviilhagi ja kaitsjatasu osas. Tema arvates ei arvestanud kohus karistust mõistes seda, et ta ennast süüdi tunnistas ja tõepäraseid ütlusi andis, samuti seda, et ta puhtsüdamlikult kahetses. Apellant leiab, et kohus karistas teda ka eelnevalt toimepandud kuritegude eest, kuid tuleb hoopis arvestada seda, et ta on oma karistused kandnud. Eelnevat silmas pidades leiab R.G, et talle tuleks märgatavalt kergem karistus mõista või hoopis tingimuslikult karistusest vabastada. Ka ei nõustu apellant tsiviilhagiga. 9 687.17 krooni oli arvuti komplekti hind, kuid tema ei varastanud komplekti, patareid ja laadija (aku) jäid esindusse. Tema arvates väheneks hagi seetõttu ühele kolmandikule. R.G leiab, et teda tuleks kaitsjatasu maksmisest vabastada. Temalt mõisteti kaitsjatasu välja 1 155 krooni, kuid kaitsjat nägi ta vaid 15 minutit ning tema kaitseks ei teinud midagi.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et apellandi väide, nagu poleks kohus kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud, on alusetu, kuivõrd kohtuotsusest tuleneb vastupidine – kohus on kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse lugenud, see on otsesõnu otsusesse märgitud (lk 4). R.G-le mõistetud karistusse puutuvalt osundab kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on R.G-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). R.G näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning just samalaadsete, varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 13.05.2009.a kohtuotsusega mõisteti R.G KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi süüdi ning karistati 3 kuu ja 10 päevase vangistusega. R.G vabanes 19.08.2009.a, uue kuriteo pani toime nelja päeva pärast. Maakohus märgib oma otsuses põhjendatult, et varasemad vangistuslikud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, mistõttu tuleb kohaldada eelnevast rangemat karistusmäära. Sellistel asjaoludel KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt kergema karistuse leevendamiseks puudub alus. Mis puutub R.G taotlusse tema karistusest tingimisi vabastamiseks, siis kohtukolleegium osundab, et üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub R.G puhul käesolevas süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. Ei kuriteo toimepanemise asjaolud ega ka R.G isikuandmed pole käsitatavad märkimisväärse eripärana tema karistusest tingimisi vabastamise mõttes. Apellatsioon on põhjendamatu ka tsiviilhagi puudutavas osas. Esmalt märgib kohtukolleegium, et esimese astme kohtu istungil on R.G tsiviilhagi õigeks võtnud, esitamata ühtki vastuväidet /tl 107/. Teisalt on hagi suuruse hindamisel põhjendatult võetud aluseks komplektse sülearvuti hind 9 687.17 krooni. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sellest põhimõttest lähtudes tulebki süüdlasel hüvitada komplektse sülearvuti väärtus. Igasugused andmed selle kohta, nagu oleks sülearvuti toitejuhe olnud eraldi hinnatav, käesolevas asjas puuduvad.

R.G taotlus kaitsjatasu maksmisest vabastamiseks ei ole samuti põhjendatud. Kaitsjale makstud tasu 1320 krooni on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega ning kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud 26.01.2005.a justiitsministri määrusega nr 2 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ sätteid. KrMS § 45 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Määratud kaitsja on osalenud käesoleva süüdistusasja kohtueelsel menetlemisel kahes menetlustoimingus (tõkendi vahistamine kohaldamise arutelul ja kriminaaltoimiku materjalidega tutvustamisel) ning esimese astme kohtuistungil. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid seada kahtluse alla R.G-le kaitsja poolt osutatud õigusabi kvaliteeti. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuludega. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega on maakohus põhjendatult R.G-lt kaitsjatasu riigituludesse kandmiseks välja mõistnud. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.10.2009.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer

Igor Amann

Julia Katškovskaja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.