Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2010. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-09-6924
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
11. jaanuar 2010. a, Tallinn
Kriminaalasi
I.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 6. oktoobri 2009. a otsus
Apellatsiooni esitaja
I.A
Prokurör
Marika Kreutzberg I.A, ik: xxx, kodakondsus määratlemata, xxxxxxxxxxx, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx x-x, varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral; tõkend - vahistamine Vandeadvokaat Mariann Tusti
Süüdistatav Kaitsja
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
etteheidetavates kuriteoepisoodides ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel jätab ringkonnakohus need täiendavalt kordamata. Süütegude toimepanemist ei vastustanud ringkonnakohtu istungil seejuures ka süüdistatav ise.
9.1 Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). 9.2 Kriminaalkolleegium peab sellega seoses esmalt vajalikuks selgitada, et nii üldkasuliku töö määramine kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Sarnaselt maakohtule on kriminaalkolleegium aga veendunud, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kriminaalkolleegiumil puudub igasugune usk, et I.A suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. 9.3 Ringkonnakohus peab vajalikuks veel märkida, et I.A on eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist nn (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kriminaalkolleegium on seetõttu seisukohal, et I.A suhtes puuduvad üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused täielikult - arvestades seejuures toimepandud kuritegude süstemaatilisust ja süüdlase isikut. Ringkonnakohus leiab, et I.A suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Seega on I.A isikuks, keda iseloomustavad andmed välistavad juba eos üldkasuliku töö rakendamise võimaluse.
Paavo Randma
Igor Amann
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.