Kohtulahend

-

allum a elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 6 (kuue) kuu jooksul arvates elektroonilise järelevalve seadme kehale kinnitamisest.

Määrata K.L katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Lilia Žuravljovi järelevalve alla. Välja mõista K.L-ilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 13.01.2010.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht K.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.11.2008.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 07.03.2006.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 08.12.2008.a ja lõppeb 04.12.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 06.12.2009.a. K.L on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

korterisse xxx, korteri omanik ja ema on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Kindel töökoht puudub. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on K.L-i suhtes rahalisi nõudeid üle 190 000 krooni. Lähedaste ja K.L-i enda sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi vähe, samas on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, sõprusringkond, mõjutatavus ja vastutuse mittevõtmine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et K.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval otstarbekas. K.L seletas, et ta on karistuse kandmise ajal saanud oma tegudest aru ja kahetseb neid väga. Kuriteod pani ta toime vajadusest anda omalt poolt panus peresse. Ta ise on vaesest perest pärit. Naise pere on jõukam ja ta soovis panustada samavõrdselt. Ta üüris korteri ja ostis tehnikat. Karistuse kandmise ajal ei suutnud naine korterit hoida ja elab ema juures koos lapsega. Kinnipeetav on ise elanud isata ja ei taha, et ka laps isata elaks. Isa suri, kui ta oli 5-aastane. Laps läheb kooli ja ta tahab teda toetada. Vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud. Ta ei tajunud vanglas kehtestatud korda ja astus sellest üle. Tal on tisleri kutseoskused ja loodab Kavastus tööd leida. Seal on olemas firma, mis tegeleb puitmajade esitamisega ja muu puidutöötlemisega. Loodab, et naine lapsega tulevad tema juurde elama. Naisel on võimalik saada Kavastus ka tööd õmblejana nagu ta pragu Valgas töötab. Valka tagasi minna ei taha, sest seal on endised kriminaalkorras karistatud sõbrad. Teadvustab vajadust osaleda sotsiaalprogrammis, mida talle vanglas ei võimaldatud. On nõus vabaduses osalema sotsiaalprogrammis. Tal on ebaselgus võlakohustuste osas, sest erinevate ametnike andmed on erinevad. Paljud trahvid peaksid olema aegunud. Tsiviilnõuded on olemas ka viimase kohtuotsuse järgi. Ta on nõus neid tasuma vastavalt võimalustele. On nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja teab neid tingimusi. Prokurör leiab, et K.L-i vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimused on täidetud, kuid esimesel tähtajal vabastamine on ennatlik. Kaitsja leiab, et K.L-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Vangla iseloomustus on positiivne ja ennetähtaegset vabastamist toetav. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et K.L-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 1/3 karistusajast. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tehnilised tingimused on selleks olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töötahe ja kutseoskused. Kui olemasolevatele kutseoskustele vastavat tööd elukohas ei saa, jääb võimalus registreeruda töötuna. Elukohas on lähedastest inimestest koosnev sotsiaalne võrgustik, kelle toel on võimalik vältida uusi kriminaalse taustaga sõpru. Toimetulekuks vabaduses on ta nõus osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab ja vajalikuks peab. K.L ei tunnista alkoholiprobleeme, kuigi ta on korduvalt alkoholiseaduse alusel karistatud. Alkoholiprobleemide olemasolu ei kinnita ka lähedased. Olukorra tasakaalustamiseks on vajalik määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kontrollkohustus on täitmiseks absoluutne, s.t., et alkoholi ei või tarvitada ka kodus. Kodus alkoholi tarvitamine on jälgitav kriminaalhooldaja kodukülastustega. Uue kuriteo toimepanemine sõltub K.L-ist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis KarS § 76 sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult

kaasneksid. K.L on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Kriminaalhoolduse varasemad negatiivsed kogemused ei ole viimase vanglakaristusega enam arvestatavad mitmete aastate möödumisel. Asja arutamisel antud kinnipeetava seletus ja küsitlemisel antud vastused kinnitavad vanglast antud iseloomustuses nimetatud positiivseid iseloomuomadusi. Kohus toetub vangla spetsialistidest koosneva hindamisgrupi arvamusele, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arvamuse kujundamisel on arvestatud ka varasemat kriminaalhooldust ning karistusi. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks ennetähtaegse vabastamise korral KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel kontrollkohustuste määramist. Kohus kinnitab ettepandud kontrollkohustused kohustusteks ja lisaks määrab veel kontrollkohustuse KarS § 75 lg 2 p 8 järgi. Kontrollkohustus KarS § 75 lg 2 p 9 järgi tuleneb KarS § 76 lg 1 p 1 sätestatud formaalsest alusest, mis näeb ette tingimusest elektroonilise järelevalve. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg. 2 p-de 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.