Kriminaalasi nr 1-08-11538
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
08.jaanuaril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Katrin Lindpere osavõtul arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu G.T (IK XXX) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, leidis: G.T tunnistati Pärnu Maakohtu 05.09.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11538 süüdi KarS § 329 järgi ning talle mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 13 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 566 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati G.T kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 15.09.2008.a. Kriminaalhooldaja ja G.T taotluse alusel tegi Pärnu Maakohus 04.05.2009.a. määruse, millega tühistas 05.09.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt G.T-le mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga ja pööras mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuud 13 päeva vangistust täitmisele. Vanglasse saabus süüdimõistetu 15.06.2009.a. G.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.03.2010.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. G.T on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises. Käesolevaks ajaks on G.T ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus G.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.T on varem kriminaalkorras karistatud:
aastaks, Harju Maakohtu 28.08.2006.a. määrusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt alates 08.09.2006.a.;
Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et G.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on G.T ennetähtaegset vabastamist toetavaks asjaoluks lähedaste peresuhete olemasolu ja kindel elukoht. Vangistuse jooksul on isik suhelnud telefoni ja kirja teel abikaasa ja täiskasvanud pojaga, nendevahelised suhted on head ning perekond ootab G.T vabanemist. Kokkusaamisi toimunud ei ole, kuna kinnipeetav ei pea seda lühikese karistuse tõttu vajalikuks. Vabanedes plaanib G.T asuda elama oma abikaasa ja poja juurde aadressile xxx. Samas talus elab ka kinnipeetava ema. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole G.T käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ja vangistuse ajal ei ole olnud vajalik sekkumine riskide maandamiseks. Emotsionaalselt on G.T stabiilne ning tervise ja emotsionaalse seisundi asjaolud ei viita ohtlikkusele. Varem on G.T korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, seejuures enamus väärteo- ja kriminaalkaristused on liiklusalaste süütegudega seonduvad. Reaalset vanglakaristust kannab G.T kolmandat korda, kahel korral on G.T-le mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga ja ühel korral on teda käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimisi vabastatud, kuid iga kord on G.T katseaja jooksul pannud toime uue õigusrikkumise. Seega ei ole isik varasemalt mõistnud kriminaalhoolduse vajalikkust ja mõistetud karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, kuna isik on asunud toime panema uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab G.T karistust temale mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, mis seisneb selles, et ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega KarS § 424 ja § 329 sätestatud süütegude toimepanemise eest juhtimisõigus ära võetud. Enne vangistust tarvitas G.T alkoholi, millest on tingitud ka enamus õigusrikkumisi. Nüüdseks on ta enda sõnul kriminaalhoolduse vajalikkusest ning alkoholi kuritarvitamisest tekkida võivatest ohtudest aru saanud ja on motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalhoodaja arvamusest nähtuvalt on G.T puhul uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriks ühiskonnas kehtivate reeglitega mittearvestamine, kuid seda riski on kriminaalhooldaja arvates võimalik kriminaalhoolduse käigus maandada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on korduva süüdimõistmise tõenäosus G.T puhul 2 aasta jooksul 44%, uue kuriteo riskifaktoriks on eelkõige alkoholi tarvitamine ning riski maandamiseks on vajalik alkoholist loobumine. Kuna isik on korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud ning talle on katseaja määramisega ka antud võimalus väljendada oma käitumise muutumist õiguskuulekuse suunas, kuid isik on jätkanud süütegude toimepanemist, siis on kohtul põhjendatud kahtlus selle kohta, kas uue kuriteo riskifaktorid on G.T puhul kriminaalhoolduse käigus maandatavad. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelnevat elukäiku ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalust vabaduses olles, ei pea kohus põhjendatuks G.T ennetähtaegset vabastamist kuna puudub piisav veendumus, et isikule mõistetud karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgid täitnud ning isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt toime pannud samaliigilisi süütegusid, varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud ning samuti on isikut varasemalt käitumiskontrollile allutatud ja ennetähtaegselt vabastatud, kuid isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Seega on kaheldav, kas isik suudab pärast vabastamist katseaja nõudeid järgida ning ei pane toime uut õigusrikkumist. Positiivne on G.T puhul see, et tal on olemas lähedaste toetus ning puuduvad mõjuvad põhjused kahelda isiku majanduslikus hakkamasaamises vabaduses olles. Samuti on isiku käitumine vangistuse ajal olnud positiivne, kuid nimetatud asjaolud ei ole piisavaks tekitamaks kohtul veendumust, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus
määras: Jätta vabastamata G.T (IK XXX) temale Pärnu Maakohtu 05.09.2008.a. otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 04.05.2009.a. määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.