Kohtulahend

Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9;

256-4, 256-5 ; 306; 311; 312; 313; 315

Tunnistada süüdi U.R KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1 (üks)

KarS § 68 lg1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.12.2009.a. kuni 01.01.2010.a. ja 02.01.2010.a. kuni 03.01.2010.a., s.o. 4 (neli) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Kohaldada U.R suhtes tõkendina kinnipidamisest 05.01.2010.a.

vahistamist

ning karistuse algust arvata alates

Välja mõista U.R-ilt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 2820 krooni. Kohtukulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

U.R süüdistatakse KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse eest, 31.12.2009 kella 16:20 paiku Tallinnas Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis püksirihma „Levis“maksumusega 599 krooni, püksirihma „Levis“ maksumusega 549 krooni ja püksirihma „Levis“ maksumusega 999 krooni, kaupa kogumaksumusega 2147 krooni, pani need endale ümber, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; samuti tema isikuna, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse eest, 02.01.2010 kella 21:55 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis makra-herne salati maksumusega 30.55 krooni, brokkoli salati maksumusega 21.56 krooni, Põltsamaa kerajuustu maksumusega 121.73 krooni, suitsuviinerid maksumusega 60 krooni, 0,7-liitrise pudeli viskit Captan Morgan maksumusega 225 krooni, 1liitrise pudeli viskit Captan Morgan maksumusega 299 krooni, kaupa kogumaksumusega 757.90 krooni, pani toiduained oma seljakotti ja pudelid teksatagi põuetaskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; Samuti tema isikuna, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse eest, 05.01.2010 kella 09:45 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Tiimari Baltic AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 5 kaunistust maksumusega 17.50 krooni kogumaksumusega 87.50 krooni, 3 tk prille maksumusega 65 krooni kogumaksumusega 195 krooni ja patareid maksumusega 95 krooni, kaupa kogumaksumusega 377.50 krooni, pani need oma jope sisetaskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tegevusega U.R vastavalt oma ettekujutusele süüteost alustas vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav U.R tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 31.12.2009.a. tarvitas ta alkoholi ja läks kaubamajja, kus proovikabiinis peitis riiete alla püksirihmad ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Rihmad tahtis ära müüa. Ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Politsei vabastas ta 01.01.2010.a. 02.01.2010.a. läks ta Rimi-sse ja otsustas süüa varastada. Ta nägi, et turvamees jälgib teda ning pani korvi toiduainetega lasteosakonda ja väljus müügisaalist. Turvatöötaja pidas ta kinni, kuid midagi ei leitud ja tal lubati lahkuda. Tänaval tuli talle meelde, et kindad jäid müügisaali. Ta läks tagasi ning ütles turvatöötajale, et oli kindad unustanud ning turvatöötaja lubas tal minna kindaid otsima. Müügisaali sisenedes tekkis tal mõte, et raha oleks samuti vaja ja ta pani taskusse viskid, leidis kindad ning toidukraami ja väljus. Ta oli juba päris kaugel, kuid siis pidas turvatöötaja ta kinni. Viski kavatses ta ära müüa. 05.01.2010.a. Tiimari kaupluses pani taskusse prillid ja teised süüdistuses märgitud esemed ning peeti samuti turvatöötajate poolt kinni. Prillid oleks ta endale jätnud. Kahetseb oma tegu.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: -

-

-

tunnistaja Y. L ütlustega selle kohta, et 05.01.2010.a. oli ta tööl turvatöötajana Viru Keskuses. Süüdistatav pani Tiimari kaupluses taskusse kõrvarõngaid ja liikus siis edasi. Kui süüdistatav kauplusest väljus, siis peeti ta kinni ning kinnipidamisel avastati ka kauplusest varastatud prillid ja patareid. Süüdistatav oli alkoholijoobes. Kaup võeti ära ja tagastati kauplusele; tunnistaja S. B ütlustega selle kohta et 02.01.2010.a. oli ta tööl Lootsi tn 7 Rimis. Turvakaamerast ta nägi, et alkoholijoobes süüdistatav paneb aktiivselt asju korvi. Müügisaalist väljumisel süüdistataval midagi käes ei olnud, kuid ta otsustas siiski kontrollida. Süüdistatava juurest midagi ei leitud. Mõne aja pärast oli süüdistatav jälle kaupluses tagasi ning peale seda, kui süüdistatav möödus kassadest, hakkasid turvaväravad tööle. Nad jooksid teise turvamehega süüdistatavale järgi ja pidasid ta kinni. Süüdistatava juures leiti viinerid, salat, juust ja viskid; tunnistaja A. G ütlustega selle kohta, et 31.12.2009.a. süüdistatav püüdis Tallinna Kaubamajast varastada 3 püksirihma, mis ta peitis proovikabiinis oma riiete alla. avaldustega (tl 2-3; 16-17; 29); Harju Maakohtu 29.04.2009.a. otsusega nr 1-09-6139 /tl 57-61/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et U.R isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega U.R panni toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.R on varem kriminaalkorras karistatud 21 korral. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud. U.R ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna U.R ei oma sissetulekut ning on andnud ütlusi, et varastas asju selleks, et need ära müüa. Seega puuduvad tal vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine U.R suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. U.R pani kuriteo toime väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt on varguste toimepanemine tema ainus sissetulekuallikas ning ta paneb vargusi toime sihikindlalt ja süstemaatiliselt. U.R vabanes eelmise karistuse kandmiselt 23.12.2009.a. Esimese varguse katse pani ta toime juba 7 päeva möödumisel 31.12.2009.a. U.R vabastati 01.01.2010.a. ning järgmisel päeval, so 02.01.2010.a. peeti ta uuesti kinni varguse katse toimepanemisel. Ta vabastati 03.01.2010.a., kuid ülejärgmisel päeval, so 05.01.2010.a. pani R. Sirele toime järjekordse varguse katse. Kohus leiab, et U.R suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistustega, mis on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale, kuid vaatamata sellele on U.R peale vabanemist praktiliselt kohe asunud toime panema uusi kuritegusid. Viimane asjaolu näitab veenvalt, et varasemad lühiajalised karistused pole vähimalgi määral mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu pole õigustatud ka U.R ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine.

Vangistusest vabanemise järel kohe uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav U.R on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.