1-09-20408/6 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Jana Puksa katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jana Puksalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista Jana Puksalt menetluskuluna: sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 960.- (üheksasada kuuskümmend) krooni; ekspertiisitasu summas 226.- (kakssada kakskümmend kuus) krooni. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et Jana Puksal on õigus tasumisele kuuluvad menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena järgmiselt üheteistkümne kuu jooksul vähemalt 645.- (kuussada nelikümmend viis) krooni kuus ja kaheteistkümnendal kuul 616.- (kuussada kuusteist) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Jana Puksa ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Jana Puksa, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Jana Puksa on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jana Puksa süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 on II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 6 525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult välja mõista ekspertiisi tegemise kulu summas 226.krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale makstud tasu summas 960.- krooni. Tulenevalt süüdimõistetu varalisest olukorrast peab kohus põhjendatuks ajatada menetluskulude väljamõistmist ühe aasta peale.