1-09-19235/4 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.I katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend: S.I suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid: 4 CD plaati turvasalvestistega Tartus Kaunase pst 21 kaupluses „Kaunase Säästumarket“- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tsiviilhagi: Rahuldada Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.I-lt Rimi Eesti Food AS kasuks 38 604 (kolmkümmend kaheksa tuhat kuussada neli) krooni 56 senti. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista S.I-lt menetluskuluna:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 960.- (üheksasada kuuskümmend) krooni;  postikulu 38 (kolmkümmend kaheksa) krooni 40 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Eesti Food AS-le kuuluvat sularaha kokku summas 38 604,56 krooni. Sellega pani S.I toime isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu Rimi Eesti Food AS soovib esitada S.I vastu tsiviilhagi summas 38 604 (kolmkümmend kaheksa tuhat kuussada neli) krooni ja 56 senti. Karistuse liik ja määr: KarS § 201 lg 1 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui S.I ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: Elab kohtu määratud alalises elukohas; Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et S.I, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et S.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.I süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et S.I on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175