Kohtulahend

olukord kergendava seadusega vastavusse viimata põhjusel, et kohtu hinnangul kahjustaks see ülemääraselt teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi, näiteks õiguskindlust, õigusrahu ja kohtusüsteemi tõhusat toimimist. Üldkogu asub selles osas teistsugusele seisukohale kui Riigikohtu kriminaalkolleegium 7. detsembri 200 määruses nr 3-1-2-2-07 ja leiab, et küsimuses, kas viia süüdimõistetu kantav karistus kooskõlla uue leebema karistusseadusega, puudub kohtul kaalumisvõimalus. Juhul kui kohus leiab, et muutmise seaduse § 7 lg 4 reguleerimisala on siiski laiem ja hõlmab ka joobeseisundi kõrgendatud piirmäärasid tuleb algatada ülalosundatud sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaitsja on seisukohal, et nimetatud regulatsioon saab olla kooskõlas põhiseaduse § 23 lg 2 ja § 12 üksnes osas, milles see raskendab isiku olukorda KarS § 5 lg 3 mõttes (erisubjektsuse kaotamine). Samas ei saa nimetatud regulatsioon olla kooskõlas PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tulenevat õigusega leebema seaduse tagasiulatuvale kohaldamisele osas, milles see välistab isikute olukorra kergendamise seoses alkoholijoobe piirmäärade tõusuga ning teo karistatuse välistamisega KarS 424 järgi. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja vastavas osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Põhiseaduse § 23 lg 2 teise lause isikuline kaitseala hõlmab lisaks kahtlustatavatele ja süüdistatavatele ka karistust kandvaid süüdimõistetuid. 19.11.2008 vastu võetud liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 (juhul kui kohus asub eelnevalt seisukohale, et selle reguleerimisese hõlmab ka joobeseisundi tõusnud piirmäärasid) on vastuolus põhiseaduse § 23 lg 2; § 12 lg 1 nende koostoimes. Nimetatud põhiõiguse piirang ei ole proportsionaalne põhiseaduse § 11 mõttes. Nimetatud põhiõiguste rikkumist ei kaalu taotleja hinnangul käesoleva kaasuse pinnalt üle mitte ükski teine põhiõigus. F.Z on katseajal kohustatud järgima liikumisvabadust piiravaid kontrollnõudeid ja temalt on võetud juhtimisõigus mida käesolevas õigusruumis enam teha poleks saanud. Nimetatud põhiõiguste riivet ei õigusta proportsionaalselt mitte ükski teine põhiseaduses sätestatud põhiõigus või põhiväärtus. Prokuröri seisukoht: Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi esitatud kirjalikust arvamusest nähtub, et F.Z kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht: Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 kohaselt ei kohaldata karistusseadustiku § 424 muudatust tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne 01.07.2009.a. F.Z suhtes tehtud Viru Maakohtu 04.12.2008.a otsus jõustus 12.12.2008.. Riigikohtu üldkogu oma otsuses nr 3-4-1-19-07 on märkinud, et küsimuses, kas viia süüdimõistetu kantav karistus kooskõlla uue leebema karistusseadusega (s.t kas lugeda aktsepteeritavaks PS § 23 lg 4 teises lauses sisalduva põhiõiguse riive), puudub kohtule endal kaalumisvõimalus, ilma et eelnevalt oleks seadusandja poolt seaduse vastuvõtmisega otsustatud küsimust, millistes juhtudel, milliste teiste põhiseaduslike väärtuste huvides ning millises ulatuses on kõnealuse põhiõiguse riive lubatav. Seega kui seadusandja soovib mingis osas piirata kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte toimet süüdimõistetu suhtes, peab ta selle võimaluse seaduses ette nägema, käesoleval juhul on seadusandja kohtu arvates vastava võimaluse liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 näol sätestanud. Seadusandja on muutmise seaduses konkreetselt sätestanud, et 01.07.2009.a jõustunud KarS § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes on kohtuotsus jõustunud enne 01.07.2009.a. Riigikohtu üldkogu on ülalnimetatud otsuses märkinud, et PS § 12 lg 1 esimese lauses ja § 23 lg 2 teises lause sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud ja et reservatsioonita põhiõiguste

piiramise legitiimse õigustusena saab arvestada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Üldkogu arvates võib kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttes piiramist õigustada selliste põhiseaduslike väärtustega nagu ühiskonna õiglustunne, õiguskaitsesüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikki probleemi ning ei saa anda ühiskonnale signaali, et riik hakkab liiklusrikkumistesse suhtuma leebemalt kui varem. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et ei ole põhjendatud F.Z karistuse kandmisest vabastamine ja Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 ei ole vastuolus PS § 12 lg 1 ja PS § 23 lg 2. Juhindudes KrMS § 431 ja 432 lg 1 kohus määras: Jätta süüdimõistetu F.Z kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa taotlused rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale ja prokuratuurile. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Tiit Kullerkupp Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 2. veebruaril 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.