1-09-19664/2 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.10.02.2004.a Pärnu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 1952; KarS § 201 lg 2 p 1; § 113 järgi 10 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust. Janek Kovaljov seletas, et tahab ennetähtaegselt vabaneda ja on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Ta asub elama õe pere juurde ja tahab saada sotsiaalkorterit, kus on elektrooniline valve võimalik. Õemeest ta ei tunne. Tööle läheb ehitusele ja sealt saab sissetulekut. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Janek Kovaljovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 12.05.2009.a, kuid 20.10.2009.a on tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus seoses vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega. Vanglas läbinud väikeettevõtluse kursused, omandanud tisleri kutse ja osalenud „sotsiaalsete oskuste treeningul“ ning sõltlastele mõeldud programmis „12 sammu“. Vabanemisel asub elama õe perele kuuluvasse korterisse xxx, kus elab õde koos mehe ja teismelise lapsega. Väidetavalt võimalus tööle asuda tuttava ehitusfirmasse OÜ x. Käesoleval ajal töötab vanglatööstuses puidu- ja metallitöödel. Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 17 000 krooni, vabastusfondis on üle 13 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteo pani toime alkoholijoobes ja katseajal. Tunnistab, et alkoholi tarvitamisega kaasneb agressiivsus. Lisaks tarvitanud narkootikume, kuid väidab, et peale 2002.a ei ole tarvitanud. Janek Kovaljovi vabanemisel võib oht seisneda füüsilise ja varalise kahju tekitamises, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Janek Kovaljovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel kindel elukoht puudub, kuid võimalus asuda elama õe pere juures. Samas pere majanduslik olukord ei võimalda ülal pidada J. Kovaljovi. Olemas töökoht OÜ-s x, kuid firma ei saa garanteerida kindlat tööpäeva kellaajalist lõppu, mida eeldab elektrooniline valve. Uue kuriteo sooritamise riski soodustab alkoholi tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, korduvad kriminaalsed karistused, narkootiliste ainete proovimine, pereelu lagunemine vangistuse ajal ja alalise elukoha puudumine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et Janek Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval otstarbekas. Prokurör ei toeta tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest puudub elektroonilise järelevalve võimalus. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Janek Kovaljovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole küllaldaselt formaalset ja materiaalset alust. Janek Kovaljov on esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud pool karistusest ja andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega, mille kohaselt ei ole aga küllaldaselt tingimusi elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ning töörežiim raskendab järelevalvet. Janek Kovaljov ise soovib vabanemisel alles elukohta otsima asuda ja ka see asjaolu muudab elektroonilise järelevalve problemaatiliseks, sest järelevalveseade tuleb kehale kinnitada vanglast vabanemisel kohe. Need asjaolud kinnitavad tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks formaalse aluse puudumist. Samadest asjaoludest järeldub ka materiaalse aluse puudumine eelkõige elukoha näol. Ka elatusallikate olemasolu ei ole kindel. OÜ-s x on ehitustöö. Õemees on ehitaja ja praegu tööta. Töö olemasolu võib majandusolukorda arvestades muutuda problemaatiliseks ja seetõttu jäävad ära elatusallikad. Janek Kovaljovil on kehtiv distsiplinaarkaristus. Ka hindab kriminaalhooldaja kõrgeks uute kuritegude toimepanemise riski. Ene Muts täitmiskohtunik