1-08-1496
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-1496
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Kaire Päri
Prokurör
Evelin Merilaine
Kriminaalasi
Tartu Vanglas kinnipeetava B.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine
Kinnipeetav
B.H Isikukood: xxx; elukoht xxx
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras
Vabastada B.H (isikukood: xxx) Harju Maakohtu 02.12.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisega vanglast vabanemisel. Kohustada B.H järgmiselt:
käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid
-
osalema sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul, s.h pöörduma kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused B.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.12.2008.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2008.a. Karistusaja algus 14.04.2008.a, lõpp 08.04.2010.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 08.12.2008.a. Tartu Maakohtu 30.04.2009.a määrusega jäeti B.H vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.11.2009.a. B.H on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral:
abikaasa nimel. Igakuine laenusumma on 6000 krooni, mida abikaasa tasus emapalgast. Abikaasa sõnul on B.H olemas kindel töökoht xxx OÜ-s, kus kinnipeetav töötas enne vangistust. Vabanemisel olemas lähedaste toetus. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on: varasem karistatus, pangalaenu ja rahaliste võlgnevuste olemasolu, hoolimatu ja riskeeriv elustiil, sõltuvusprobleemid, majanduslike probleemide lahendamine kuritegelikul viisil. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et B.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. B.H avaldas istungil, et tema mõttelaad on muutunud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening” ja „12 sammu”. Vangistuses olles sündis laps, keda on vaid kolm korda näinud. Lapse nimel tahab ta end muuta ja korralik olla. Korterilaen on kaelas, see tuleb tasuda. Ta asub tööle kaksikvenna juurde xxx Grupp. Prokurör toetab B.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist leides, et antud hetkel võiks anda B.H-le võimalus kriminaalhooldusel olles näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda. On näha, et ta on vangistuse jooksul teinud samme sõltuvusprobleemidest vabanemiseks. Vabaduses on teda ootamas lähedased: elukaaslane ja kinnipidamise ajal sündinud laps, kes motiveerib kinnipeetavat seaduskuulekalt käituma. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et B.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamine on põhjendatud. B.H on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmise ajal on B.H teinud järeldused ja leidnud vajaduse muuta oma seniseid eluviise ja narkootikumide tarvitamisest loobuda seoses lapse sünniga. Vabanemisel asub ta elama pere juurde. Töökoha olemasolu võimaldab B.H pere eest hoolt kanda ja tal on ka võimalused kõigi ennetähtaegse vabastamisega seotud tingimuste täitmiseks. Kohus leiab, et nende positiivsete muudatuste taustal tuleb toetada B.H taotlust seaduskuulekale elule ennetähtaegse vabastamise läbi. Katseajaks saab 1 aasta vanglast vabanemise aja seisuga ja käitumiskontrolli juurde katseajal kuuluvad ka lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul vabastamisest; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides, sh pöörduda kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.
Madis Kägu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.