Kohtulahend

viitenumber 2800049900 ning selgitus „ B.M sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-09-9459 „ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu .

õigus

esitada

apellatsioon

Tartu

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on tervikotsus kohtu kantseleis 11. jaanuaril 2010 . Süüdistuse sisu : B.M-i süüdistatakse selles, et tema, 21.11.2007 kella 13.30 paiku korteris aadressil: xxx, võõra raha saamise eesmärgil, lõi kannatanut Axxx Võxxxt mitu korda käte ja jalgadega näkku ja vastu pead ja keha, millega tekitas kannatanule kehavigastusi ( nahamarrastused näol, näo ja pea juustega kaetud piirkonna pehmete kudede põrutus ) ja füüsilist valu, seejuures nõudis raha summas 35 000 krooni üleandmist ning lõpetas peksmise vaid siis, kui kannatanu lubas temale anda üle 5 000 krooni poole tunni jooksul. Kuritegu on kvalifitseeritud kui varalise kasu üleandmise nõudmine, vägivallaga, s.t. KarS § 214 lg 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohtuistungil loobus prokurör esitatud süüdistusest KarS § 214 lg 1 järgi ning palus kuriteo ümber kvalifitseerida KarS § 257 järgi omavolina ning jääda A.Vxxxpoolt tagastamata tööriiete ja materjalide väärtuse , see on 5 000 krooni juurde. Kaitsja palus B.M-i tõendamatusega.

õigeks mõista seoses tema poolt kuriteo toimepanemise

Kohus leidis olevat tõendatud fakti, et kannatanu A.Vxxxi töötas osaliselt B.M-ile kuuluvas ehitus-remonditöid tegevas firmas xxx. A.Vxxx olid antud välja tööriided, jalatsid ning tööks vajalikud vahendid, samuti oli tal ligipääs remonditavatele korteritele. Temaga oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt oli ta töö lõppedes kohustatud tagastama tööandjalt saadu. (lk 58-60) Ei ole vaidlust ka faktis, et A.Vxxxi lõpetas töölepingu ühepoolselt , 09. novembrist , omavoliliselt tööle mitteilmumisega . Tema enda ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et tööandjalt saadud tööriideid ja jalatseid ta ise ei tagastanud, vaid need võeti ära politsei poolt. Saadud tööriistad ja töövahendid jättis ta remonditavasse korterisse. Antud asjaolude vastu ei vaidle ei kannatanu ega süüdistatav, seetõttu antud küsimus lähemat analüüsimist ei vaja.

Ei ole vaidlust ka faktis, et

ebaseaduslikus korras vägivalla abil. Hinnates kõiki tõendeid kogumis tuleb B.M tunnistada süüdi vägivalla tarvitamises oma seaduslike õiguste teostamisel. Ei ole alust kahelda meditsiinidokumentatsioonis ega A.Vxxxütlustes fakti kohta, et B.M tarvitas tema kallal vägivalda , nõudes tagastamata materjale ja riideid. Seega tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 257 järgi nagu taotles prokurör ning teostatava õiguse rahaline vääring tuleb asjade tagastamata jätmisel lugeda 5000 krooni nõudeks. Karistus Karistuse valikul tuleb arvestada, et B.M on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 257 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tuleb arvestada, et kuriteoga A.Vxxxraskeid tagajärgi ei põhjustatud. Seetõttu tuleb B.M-i karistada rahalise karistusega, kui leebeima karistusega antud kuriteo eest, arvestades sooritatud kuriteo laadi ja viisi. Vastavalt Maksuameti tõendile oli B.M-i kuriteole eelnenud aasta, see on 2006 aasta keskmine päevasissetulek 439 krooni, millest kuulub mahaarvamisele 50 krooni , seega jääb keskmiseks päevapalgaks 389 krooni. ( lk.80 ). B.M-i sõnade kohaselt ta käesoleval ajal sellist töötasu enam ei teeni, seetõttu peab kohus võimaliku olevat teda karistada rahalise karistuse minimaalses päevade arvus, milleks on 30 päeva. 30 x 389 = 11 670 krooni. Asitõendeid asjas ei ole, tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtunik

Eeva Levina

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.06.10 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.