Kohtulahend

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtule esitatud kokkuleppe sisu E.P. süüdistatakse selles, et tema:  2005.a. kevadel XXX korteris lõi L.R. ühe korra jalaga vastu selga, kahel korral rusikaga rinna piirkonda ja ühe korra rusikaga kõhu piirkonda. Seejärel mõni minut hiljem lõi E.P. L.R. kahel korral rusikaga rindkere piirkonda ja kahel korral jalaga kõhu piirkonda. Oma tegevusega põhjustas E.P. L.R. füüsilist valu;  29.03.2007.a. XXX korteris lõi L.R. viis korda rusikaga vastu pead, õlga, kätt ja keha. Oma tegevusega põhjustas E.P. L.R. füüsilist valu ja tervisekahjustuse-vasaku silma lateraalses nurgas hematoomi, vasakul õlavarrel ja labakäel nahaalused verevalumid;  2007.a. septembri lõpus XXX korteris haaras L.R. kaela piirkonnast ning raputas teda. Seejärel viskas kõva esemega L.R. vastu nägu. Oma tegevusega põhjustas E.P. L.R. füüsilist valu. Sellega pani E.P. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse E.P. selles, et tema:  2006.a. sügisel XXX korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus ähvardas L.R. tapmisega, ise lõhkus ta samal ajal korteris esemeid ja tagus jalaga vastu vannitoaust, kuhu L.R. oli end tapmisehirmus peitnud. L.R. oli alust karta E.P. poolt ähvarduste täideviimist, kuna E.P. on varasemalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda;  ajavahemikus 21.-29.11.2007.a. ähvardas erinevatel päevadel kolmel korral telefoni teel L.R. tapmisega ja ähvardas L.R. kõri läbi lõigata, hambad kurku lüüa ning lisas, et kannatanu leitakse Emajõe põhjast tsementkingades. L.R. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna E.P. on tema suhtes korduvalt tarvitanud füüsilist vägivalda;  2007.a. detsembri lõpus ähvardas L.R. telefoni teel tapmisega, lubades ta pimedal tänaval kätte saada ja mättasse lüüa. L.R. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna E.P. on tema suhtes korduvalt tarvitanud füüsilist vägivalda. Sellega pani E.P. toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise mil on olnud alust karta ähvarduse täieviimist. Tsiviilhagi esitatud ei ole; asitõendeid ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest summas 1982,40 krooni (eeluurimisel 991,20 krooni + prokuratuuris 991,20 krooni); toimiku koopia tasu 63.80 krooni ja kohtuistungile kutsete saatmise tasu 160 krooni.

Karistuse liik ja määr KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.P. karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.P. karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista E.P. liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.P. mõistetud karistust 27.11.2006 a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 (üks) aasta vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.P. mõistetud 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1030 (üks tuhat kolmkümmend) tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:  elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks; 06.12.2007.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsus 1-07-15468 jätta täitmisele iseseisvalt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 14.12.2008 kohtuistungil taotles riiklik süüdistaja ringkonnaprokurör Raul Heido käesolevas kriminaalasjas kohaldada kokkuleppemenetlust ning esitas kohtule kriminaaltoimiku koos kokkuleppemenetluse nõusoleku protokollidega ning kokkuleppe. Süüdistatav ja kaitsja kinnitasid kohtule soovi lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses. Tartu Maakohus andis E.P. kohtu alla kokkuleppemenetlus temale esitatud süüdistustes KarS § 120 ja KarS § 121 järgi. Prokurör avaldas kokkuleppe ning selgitas kohtule kokkuleppemenetluses süüdistatavale E.P. valitud karistust ja selle asendamist ühiskondliku tööga; valitu otstarbekust. E.P. tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 201 ja KarS § 120 järgi ning jäi 14.12.2009 sõlmitud kokkuleppe juurde , kinnitades, et kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav kinnitas, et temale on selgitatud ühiskondliku kasuliku töö tegemise korda. Kaitsja adv. Ivo Kütt jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkuleppes on väljendatud süüdistatava tahe ning valitud karistus on otstarbekas, arvestades süüteost möödunud aega; süüdistatavale on arusaadav üldkasuliku töö tegemise kord. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et E.P. süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava E.P. vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Seega tuleb E.P. süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 120 ja KarS § 121 järgi ja ja mõista talle karistus vastavalt kohtule esitatud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 mõistab kohus süüdimõistetult välja riigieelarvesse sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni. KrMS § 180 alusel kanda süüdistataval kõik menetluskulud, sh.õigusabikulu. Menetluskulu koosneb politseis, prokuratuuris süüdistatavatele E.P. adv. Anu Pärteli poolt osutatud õigusabikulust, toimiku koopia tegemise kulust 63.80 krooni, samuti menetluses tehtud postikulust 175 krooni. E.P. mõista välja menetluskulu krooni riigieelarvesse- 2221 krooni. Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.