1-08-5885/15 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest või selle võimatuse korral võtta end arvele tööotsijana Tööturuametis; Kohustada Aleksandr Liski elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Määrus Aleksandr Liski suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Aleksandr Liski katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksandr Liski keha külge. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Liski karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Aleksandr Liskiält menetluskuluna riigituludesse 300 (kolmsada) krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASis SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-08-5885, menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 15.05.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5885 tunnistati Aleksandr Liski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 1 alusel ja mõisteti temale KarS § 64 lg järgi liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 14.11.2007. a. Kohtuotsus jõustus 23.05.2008. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.11.2007. a ja lõppeb 13.09.2011. a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole karistusajast ära kandnud 13.10.2009. a. A.Liskil varasem karistatus puudub. A.Liski esitas avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kriminaalhooldaja on nõus A.Liski vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Riskide maandamiseks tegi ta kohtule ettepaneku määrata A.Liskile katseajaks lisakohustutena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.Liski kinnitas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on nõus alluma elektroonilise valve tingimustele. Prokurör asus seisukohale, et Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametniku poolt avaldatud materjalide põhjal on olemas formaalne alus A.Liski ennetähtaegselt vabastada. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegude iseloomu ei pidanud prokurör võimalikuks A. Liskit ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht A.Liski mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteotoimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A.Liski temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul A.Liski tulevane elukoht aadressil xxx on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.Liskile ei ole vangistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristusi. See annab märku isiku tahtest liikuda õiguskuulekuse suunas. A.Liskil on säilinud suhted oma õe Liina Liskiga, samuti oma laste ja laste emaga. Lapsed elavad xxx ja vabanemisel soovib A.Liski lastega suhtlemist jätkata. A.Liski plaanib vabanedes asuda tööle ehitajana. Ettevõte xxx OÜ on valmis A.Liski tööle võtma ehitaja ametikohale. A.Liski sõnul kahetseb ta tehtut, samuti on A.Liski õele jäänud telefonivestlusest temaga mulje, et vend on oma teo tõsidusest ja tagajärgedest aru saanud ja soovib edaspidi elada seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et kuna A.Liski töötas enne vangistust pikka aega ametlikult, siis on A.Liskil harjumus teha tööd ja ta omab stabiilset töökogemust. Seega on A.Liskil vabanedes olemas kõik eeldused elada edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A.Liski tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.