Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-08-14514/31
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 10.12.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 875

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-08-14514/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.04.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

10.detsembril 2009. a Tartu kohtumajas

koht Kriminaalasja number

1-08-14514

Kohtukoosseis

Kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere

Kriminaalasi

Süüdimõistetu M.Z-i (end. V.N) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

M.Z isikukood xxx viibimiskoht: Tartu Vangla elukoht vabanemisel: xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Mitte vabastada M.Z-i Tartu Maakohtu 21. aprilli 2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14514 mõistetud liitkaristuse - 10 kuud vangistust- kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 21.aprilli 2009.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-0814514 tunnistati M.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 27.04.2007.a otsusega mõistetud ja ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja mõista M.Z-ile

lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis 10 (kümme) kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 05. juuni 2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.2009. a ja lõppeb 20.02.2010. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav karistusajast ära kandnud 6 kuud

21.10.2009.a. M.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Väärteomenetluse korras on M.Z-i karistatud korduvalt. M.Z esitas 17. 08. 2009.a avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud M.Z-i iseloomustusest ilmneb, et distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal kohaldatud pole. Ennetähtaegsel vabanemisel tuleb kinnipeetaval võtta end töötuna tööturuametis arvele. Samuti leiab Tartu Vangla, et M.Z on motiveeritud jätkamaks õpinguid Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kutsehariduse omandamiseks. Vangistuse ajal kinnipeetaval kinnipeetavate ja vanglaametnikega probleeme esinenud pole. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt seisneb M.Z-i ohtlikkus alkoholi tarvitamises ning uute kuritegude toimepanemise võimalikkuses, seega võib ohustatud olla terve ühiskond. Ohtu vähendavaks teguriks on elukoha ja töökoha leidmine, samuti loobumine alkoholist. Kinnipeetav on vestlusel andnud mõista, et proovib edaspidi seaduskuulekalt elada. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et vangistuse ajal on M.Z säilinud side nii oma abikaasa E. K.-ga kui ka tugiisiku M. P.-ga. Abikaasa E. K. soovib jätkata kooselu kinnipeetavaga ning ootab tema vabanemist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa juurde aadressile xxx, milleks sotsiaaltöötajate sõnul on kinnipeetaval vanglast vabanemisel vaja esitada sellekohane avaldus. M.Z on 6 (kuue) klassiline haridus. Vangistusele eelneval ajal on kinnipeetav olnud arvel Tartumaa Tööturuametis tööotsijana ja töötanud lühiajaliselt SA xxx majahoidjana ning xxx OÜ-s üldehitajana. Ametniku hinnangul on vabanemise korral kinnipeetava oluliseks riskifaktoriks töökoha puudumine ja majandusliku toimetulekuoskuste puudumine, mida võib omakorda süvendada alkoholisõltuvus, psüühiline ebastabiilsus ja vähene vastutusvõime. Kohtutäiturite infosüsteemi TÄITIS andmetel on M.Z rahalisi nõudeid 32 000 krooni ulatuses ja vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval vabanemisfondi rahalisi vahendeid kogunud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Korduva varavastase kuriteo toimepanemise eest katseajal kannab kinnipeetav reaalset vanglakaristust teist korda. Ettekande koostaja on aga seiskohal, et vaatamata eeltoodule on M.Z-i vangistusest ennetähtaegne vabastamine antud ajahetkel, kui karistuse kandmise lõupuni on jäänud mõned kuud, otstarbekas, kuna M.Z-i kuritegeliku käitumise riskide maandamiseks ja toimetuleku parandamiseks on kriminaalhooldaja hinnangul võimalik saavutada paremaid tulemusi kriminaalhoolduse ja Tartu linna sotsiaalabiosakonna koostöös. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M.Z avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja asuda elama oma perekonna juurde. Prokuröri leiab, et kuivõrd süüdimõistetu ei ole varem suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid, siis puudub eeldus, et M.Z on muutunud ja ta suudab käesoleval ajal kriminaalhoolduse nõudeid täita. Prokurör pidas vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et kohtueelses menetluses on M.Z-ile esitatud kahtlustus KarS § 200 lg 1 ja § 203 järgi tegudes, millised on toime pandud vahetult peale karistuse kandmiselt vabanemist.

Kohtuniku seisukoht M.Z mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteos ning liitkaristusena mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 (kuus) kuud. Käesolevaks ajaks on M.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. M.Z on lubanud vanglast vabanedes edaspidi seaduskuulekalt elada. Samuti on kinnipeetav tema poolt kohtule esitatud avalduses ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks lubanud tasuda ka kohtuotsusega mõistetud menetluskulud. On positiivne tõdeda, et M.Z on vangistuse ajal käitunud korrektselt ning pole esinenud probleeme ei vanglaametnike ega ka teiste kinnipeetavatega. Samuti pole M.Z-i distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud. M.Z-i on iseloomustatud kui ebastabiilset inimest, kellel on vähene vastutusvõime. M.Z küll kinnitas kohtus, et ta vajaks kriminaalhooldusametniku tuge, kuid kohus leiab, et isik, kes on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist on näidanud, et ta ei suuda täita kriminaalhoolduse nõudeid ja pole seega sobiv isik kriminaalhooldusele määramiseks. Kohtunik ei pea põhjendatuks sellist isikut taas määrata kriminaalhooldusele. Kohtunik on arvamusel, et M.Z tuleb kanda mõistetud karistus lõpuni ja alustada karistuse kandmise järgselt iseseisvalt õiguskuulekat elu.