Kohtulahend

Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 29.01.2009. a otsusega tunnistati A.J süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamise järel karistati teda vangistusega 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele kui A.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 17. 06.2009.a määrusega määrati A.J-ile KarS § 75 lg. 2 p 2, 4 ja 5 alusel katseajaks täiendavalt järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest või registreerida ennast samaks tähtajaks töötuks Eesti Töötukassas; - pöörduda psühhiaatri juurde ja alluda ettenähtud ravile hiljemalt kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on A.J-i registreerimiskohustuse mittekohane täitmine ning kontrollkohustuste täitmata jätmine. Kontrollkohustuste täitmata jätmise kohta seletas A.J kriminaalhooldajale, et töötas Kundas tänavakivide paigaldajana ning tööandja xxx AS lubas töösuhte ka vormistada. Kuna tööandja töösuhet ei vormistanud jäi A.J ka Töötukassas töötuks registreerimine teostamata. Ajapuuduse tõttu jäi ära psühhiaatri poole pöördumine ja ravi jätkamine. Hooldusalune on tunnistanud alkoholi tarvitamist paaril korral. 05.11.2009. a politsei teateel on A.J toimetatud kainenema 12.09. ja 18.10. 2009. a. Tartu Maakohtu 19.10.2009. a vahistamismäärusega on A.J vahistatud kahtlustatavana KarS § 121 ja § 118 p 1 järgi toimepandud kuritegudes. Karistusregistri andmetel on A.J katseajal karistatud väärtegude eest 4 korral rahatrahvidega KarS § 218 lg 1, § 262 ja ÜTS § 547 lg 1 alusel. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldusaluse suhtumine kriminaalhoolduse nõuete täitmisse paranenud. Isik on rikkunud käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid ja jätnud täitmata kontrollkohustused. Tema käitumine katseajal on muutunud ühiskonda üha suurenevasse ohtu seadvaks. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. A.J ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. Ta seletas, et ei ole toime pannud kuritegusid, milles kahtlustatakse. Kahtlustuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal oli ta sündmuskohal, kust viidi kainenema. Septembris viidi kainenema Ujula tänavalt sõbra juures toimunud sünnipäeva järel. Ta sai töökoha Kundasse AS-s x, kus ametlikku töölepingut ei vormistatud, lubati, kuid siis tuli see sündmus, mille järel on vahistatud. Kuna tööd lubati ja võimaldati, ei registreerinud tööotsijana. Psühhiaatri juures käis viimati vahi all olles. Enne seda käis suvel ja leppis kokku arsti aja, kuid arsti juurde ei jõudnud. Oli vaja töötada. Tal oli laenu maksmise kohustus. Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. A.J on katseaja algul rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet sellega, et ei ole nõuetekohaselt käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas. Ta ei ole täitnud ka ühtegi kontrollkohustust, mis määrati talle katseajal KarS § 75 lg. 2 p 2, 4 ja 5 alusel. A.J tunnistab enda sõltuvusprobleeme alkoholist ja ravi vajadust, kuid tema antud nõusolek ravile alluda on jäänud täitmata süüdimõistetust endast olenevatel põhjustel. Arsti juurde on ta jätnud minemata vaatamata määratud ajale. Alati on tal olnud põhjus, mis kohustuse täitmisest kõrvale viis. Esitatud põhjused ei ole mõjuvad. Sellega on ta näidanud

oma toetavat suhtumist senistesse eluviisidesse, jätkanud endisi eluviise. KarS § 75 lg. 2 p 2 ja 5 alusel määratud kontrollkohustuste täitmata jätmine on kaasa toonud ka 75 lg. 2 p 4 alusel määratud kontrollkohustuse täitmata jätmise. A.J-ini töötamist Kundas asuvas AS-s x ei kinnita dokumendid. Kui ta ka sai sõbra kaudu sinna töökoha, ei teinud ta midagi selleks, et tööd säilitada ja tööleping saada. Nädalavahetustel kainenemisele paigutamisega seotud sündmused iseloomustavad tema eluviise, millest ei ole alust järeldada töötahet. Ka kriminaalhooldusvälised kohustused, laenude tasumine, ei hoidnud teda püsivalt töösuhtes. Karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud kontrollkohustuste täitmata jätmisega. Karistusest vabastamisel tingimuseks seatud täitmata kohustuste osakaalu arvestades on rikkumised ulatuslikud. A.J on kinni peetud katseajal toimepandud kuriteokahtlustusega kriminaalasjas nr 09260104789. Tema süüdimõistmisel kahtlustatavas teos tekib küsimus liitkaristuse mõistmisest. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 18.10.2009. a.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.