lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-18509/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 10.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-18509/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10.detsembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-18509

Kohtunik

Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna

Avaldus

Boriss Beljajevi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2009/7020 rahatrahvi nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Võlgnik

Boriss Beljajev, isikukood 34408052211, elukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Boriss Beljajevi suhtes täitemenetlus täiteasjas 095/2009/7020 Ida-Viru Maakohtu 22.12.1998 otsusega kriminaalasjas 1-314/98 rahatrahvi sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Määruse ärakiri saata Boriss Beljajevile ja kohtutäitur Kristel Maalmanile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 22.12.1998 kohtuotsusega tunnistati Boriss Beljajev süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi ning karistati rahatrahviga 1440 krooni. Kohtuotsus jõustus 04.01.1999. 27.10.2009 esitas Boriss Beljajev kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 095/2009/7020 rahatrahvi sissenõudmises seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 22.12.1998 kohtuotsuse nr 1-314/98 alusel on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2009/7020. Kohtutäitur on saatnud võlgnikule täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. 29.09.2009 on saadetud riiklikust pensionist kinnipidamise akt.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Boriss Beljajevi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 22.12.1998 kohtuotsusega karistati Boriss Beljajevit KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, mis jõustus 04.01.1999. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Boriss Beljajevi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 04.01.2002 (04.01.1999 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Boriss Beljajev oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Boriss Beljajev oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Boriss Beljajevile 22.12.1998 kohtuotsusega väljamõistetud rahatrahvi täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 04.01.1999 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 22.12.1998 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 04.01.1999 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 22.12.1998 otsuse jõustumisest 04.01.1999 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg rahatrahvi sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.