Kohtulahend

täitmata. U. Meoste on aga kinnitanud, et peale vabanemist on ta piisavalt motiveeritud menetluskulude tasumiseks, et jätkata seaduskuulekat elu. Kinnipeetaval U. Meostel on vabanemisel olemas kindel elukoht. Tartu Vangla iseloomustusest selgub, et U. Meoste ohtlikkus seisneb seoses maksutulu saamata jäämisega ning ohustatud võib seetõttu olla riik. Ohtu vähendavaks teguriks on ametlikult tööle asumine ja määratud menetluskulde õigeaegne tasumine. Kinnipeetav on vestlustel andnud mõista, et soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et vangistuse ajal on U. Meostel säilinud suhted tema eksabikaasa E. M.-ga, kelle juurde kinnipeetav ka peale vabanemist elama asub.

E. M.

on huvitatud kinnipeetava ennetähtaegsest vabastamisest ning on valmis teda igakülgselt abistama ja toetama. Samuti on kinnipeetavat valmis moraalselt toetama nii õde J. J. kui ka kinnipeetava ema U. K.. Kodukülastuse põhjal hindab kriminaalhooldusametnik perekond Meoste materiaalse toimetuleku heaks. Samuti on kriminaalhooldusametnik võtnud ühendust U. Meoste potentsiaalse tööandjaga OÜ-s xxx, kes on kinnitanud seda, et ennetähtaegse vabanemise korral on U. Meostel võimalus nimetatud firmas tööle asuda varustaja ametikohale ning võimalikuks töötasuks nimetati 7000 krooni. Kinnipeetava perekonna majanduslik olukord ning võimalus koheselt tööle asuda on U. Meoste vabanemisjärgset seaduskuulekat elukorraldust soodustav. Lisaks toob kriminaalhooldusametnik välja selle, et eelnev kriminaalhooldus U. Meoste suhtes on kulgenud igati edukalt, seega on kriminaalhoolduse U. Meoste suhtes kohaldatav ja täidab oma eesmärgi. Ametnik leiab, et uue võimaliku kuriteo risk on praeguseks pigem madal ning on seisukohal, et U. Meoste vangistusest ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu U. Meoste kinnitas kohtus soovi ennetähtaegselt vabaneda. Samuti oli süüdimõistetu seisukohal, et ta on suuteline täitma kriminaalhoolduse nõudeid. U. Meoste avaldas kohtule, et kuna ta on mõistnud oma varasemate tegude tähendust, siis ei soovi ta jätkata sellisel moel. Prokuröri asus seisukohale, et kuivõrd riigile on tekitatud äärmiselt suur kahju ja süüdimõistetu ei ole avaldanud kahetsust, siis ei pea prokurör ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Kohtuniku seisukoht U. Meoste mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteos ning karistusena mõisteti 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 (kuus) kuud. Käesolevaks ajaks on U. Meoste temale mõistetud karistusajast ära vähemalt poole ära kandnud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U. Meostet on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. U. Meoste on lubanud vanglast vabanedes edaspidi seaduskuulekalt elada. On positiivne tõdeda, et U. Meoste on vangistuse ajal käitunud korrektselt ning pole esinenud probleeme ei vanglaametnike ega ka teiste

kinnipeetavatega. Samuti pole U. Meoste distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud. Kohtus U. Meoste poolt avaldatust saab kohtuniku arvates siiski järeldada, et U. Meoste on mõistnud kuriteo raskust ning on piisavalt motiveeritud elama edaspidi seaduskuulekalt. U. Meostel on säilinud kontakt oma eksabikaasaga. Vanglast vabanedes asub U. Meoste elama eksabikaasa ja oma alaealise lapse juurde. Kindla ja stabiilse elukoha olemasolu annab kinnitust sellele, et U. Meostel on olemas kõik võimalused edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda ning asuda elama seaduskuulekat elu. Samuti on U. Meostel olemas kokkulepe tulevase tööandjaga ning pärast vabanemist on U. Meostel võimalik asuda tööle OÜ-s xxx varustajana. Ametlikult tööle asumine on kinnipeetava puhul edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendamisel oluline ning sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et on U. Meostel on motivatsiooni ning soov edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohtunik, et U. Meoste tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud viitavad sellele, et vajalik on teda jätkuvalt ka peale vangistust allutada kontrollile. KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt hakkab U. Meoste 1 aastane katseaeg kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Sellel ajal allutatakse U. Meoste KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus põhjendatuks kohustada U. Meosti lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma end töötuna tööturuametis arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Selleks, et U. Meostel oleks võimalik peale vanglast vabanemist elada edaspidi seaduskuulekalt, on otstarbekas kohaldada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenevat kohustust mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.