lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-8152/18

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-8152/18
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
765
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-8152/4Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja17.04.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

9.detsembril 2009. a, Tartus

Kriminaalasja number

1-07-8152

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Menetlustoiming

T.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine

Süüdimõistetu

T.M Isikukood: xxx Elukoht vabanemisel: xxx

Tõlk

RESOLUTSIOON

Antonina Muravjova

Juhindudes KarS § 76 lg-st 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Mitte vabastada T.M Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15. augusti 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8152 mõistetud liitkaristuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik T.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15. augusti 2007. a otsusega KarS § 349, § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2006.a kuni 14.11.2006.a, s.o. 3 (kolm) päeva, määrati lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. T.M-i suhtes kohaldati KarS § 74 lg 1 sätteid ja määrati katseaeg 2 aastat.

6.
novembri 2008. a Viru Maakohtu kohtumäärusega pöörati järelvalveametniku ettekande alusel
15.augusti 2007. a kohtuotsus täitmisele, kuna T.M ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ning 50 kohustuslikust tunnist üldkasulikust tööst tegi süüdistatav ära 15. Karistuse kandmise aja algus 02.10.2008.
17.aprilli 2009.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja määrusega jäeti T.M Viru Maakohtu 15.08.07 otsusega mõistetud vangistusest kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. T.M on varem karistatud kuritegude toimepanemise eest kahel korral. Kriminaalhooldusametnik ei toeta T.M-i ennetähtaegset vabastamist. Ettekande kohaselt omab T.M moraalset ja materiaalset toetust oma ema Galina T.M-i poolt. Kuid arvestades asjaolu, et kinnipeetav ei oma vabaduses garanteeritud töökohta, ta ei ole teinud järeldusi karistustest, mis kohtuotsusega jäeti täitmisele pööramata (rikkus korduvalt kontrollnõudeid ja kohustusi) ja on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, leiab kriminaalhooldaja, et T.M ei sobi kriminaalhoolduse alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad L. Meštsaninov kinnitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu avaldas, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus seetõttu, et kriminaalhooldaja noris temaga. Prokurör leidis, et isik ei sobi kriminaalhooldusele ja seetõttu ei ole põhjendatud L. Meštsaninovi ennetähtaegselt vabastada. Kohtuniku seisukoht T.M on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on T.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui pool. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.M on varem karistatud kahel korral. Vangistuse ajal ei ole T.M distsiplinaarkorras karistatud (kahel korral on distsiplinaarmenetlus algatatud, esimesel korral see lõpetati süü puudumise tõttu, teisel korral peeti vestlus kinnipeetavaga). Vanglas T.M ei tööta. Enne tähtaja vabastamise korral on T.M-ile tagatud elukoht tema ema G. M. juures aadressil xxx. Garanteeritud töökohta ei ole. Kohus, tutvunud T.M-i vangla toimiku materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et T.M-ile mõistetud karistus reaalse vangistuse näol ei ole oma eesmärki täitnud ja kinnipeetav peaks karistuse ära kandma selle lõpuni.

T.M oli kriminaalkorras varasemalt karistatud kahel korral tingimisi. Mõlemal korral rikkus T.M kriminaalhoolduse kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele, jättis tegemata kohtu poolt määratud heakorrastus- ja abitööd. Kriminaalhooldaja andis katseaegadele negatiivse hinnangu ning katseajad pöörati täitmisele. Tartu Vangla materjalidest nähtub, et T.M ei tunnistanud kontrollnõuete rikkumist, ei teadvustanud täielikult oma tegude tagajärgi ning ei ole valmis koostööks. Kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisest süstemaatiline kõrvale hoidumine on suureks takistuseks talle edaspidi katseaja määramisel. Lisaks viitab võõra isiku dokumendi kasutamine ja tema nimele pangalaenu võtmise soov sellele, et kinnipeetav tegutses ebaseaduslikult kerge kasu saamise eesmärgiga, mis omakorda näitab tema oskamatust materiaalselt toime tulla. Enne vangistust ei ole kinnipeetav ametlikult töötanud, ei tööta ka praegu. Kuna on oht uue kuriteo toimepanemiseks, ei sobi T.M kriminaalhoolduse alla. Tuginedes eelnevale, on kohtunik seisukohal, et T.M ei tule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada ning peab oma karistuse kandma lõpuni. Karistusaeg lõppeb 28.01.2010.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.