Kohtulahend

karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.03.2009.a, 16.04.2009.a kuni 17.04.2009.a ja 28.04.2009.a kuni 30.04.2009.a so 6 (kuus) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, millise ärakandmist arvestada alates Z.Z-i kinnipidamisest, so alates 20.10.2009. Z.Z mõisteti süüdi selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna -

-

-

30.03.2009 kella 10.35 ajal Tallinnas, xxxxxxxxxx xx asuvas R. E. F. AS-le kuuluva S. müügisaalis pani endale põue 2 pudelit rummi Bacardi hinnaga 189.90 krooni pudel, koguhinnaga 379.80 krooni ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti aga kinni turvatöötajate poolt. 16.04.2009 kella 21.55 paiku Tallinnas, XXXX XXXXXX X/X asuvas T. K. peitis endale riiete alla 1 pudeli viskit Red Label hinnaga 191 krooni ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt. 28.04.2009 kella 14.05 paiku Tallinnas, XXXX XX asuvas A. S. AS-e kuuluvas P. S. peitis müügisaalis oma jope alla karbi kreemi Collagen Fille hinnaga 259 krooni ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt.

APELLATSIOONI SISU:

Apellant ei ole nõus talle mõistetud karistusega. Ta leiab, et arvestades toimepandud kuritegusid ja tema olukorda, on kohus mõistnud liiga karmi ja ebainimliku karistuse. Kohus põhistas oma otsust sellega, et ta on narkomaan. See ei ole aga tõsi. Olles vabaduses, tegi ta läbi narkootikumidevastase ravi, pärast seda leidis ta töökoha, kus töötas mitteametlikult. Hakkas just normaalset elu elama. See, et tema suhtes tõkendit muudeti, tuli talle üllatusena, sest ta teavitas politseid oma uuest elukohast. Ta lootis tingimisi karistusele. Tema viimasest kuriteost on möödunud pool aastat, ta väga kahetseb toimepandut ja on tõsiselt elu üle järele mõelnud. Palub piirduda juba kantud karistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et Z.Z-i poolt esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Z.Z-i karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks Z.Z-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et varem korduvalt karistatud ja korduvalt ka katseaega mitte läbinud isikule, kellel puudub ametlik töine sissetulek, ei ole võimalik mõista ei rahalist karistust ega ka

tingimisi vangistust. Ka on maakohus põhjendanud konkreetse karistusmäära valikut. Arvestades sanktsiooni ülemmäära , s.o. kuni 5 aastat vangistust, ei saa 3 kuu pikkust ärakandmisele kuuluvat vangistust, mis on mõistetud 3 kuriteoepisoodi eest, lugeda rangeks karistuseks. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks ja süüdistatava järjekordseks tingimuslikuks vabastamiseks karistusest puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendus ei ole arvestatav ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Z.Z-i näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud kriminaal- ja väärteokaristused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega puudusid maakohtul ja puudvad ka apellatsioonikohtul põhjendatud alused Z.Z-i järjekordseks karistusest tingimuslikuks vabastamiseks. Käesolevaks ajaks on süüdistatav ära kandnud üle 2/3 karistusest ja vabaneb kuu aja pärast. Seega ei ole kohtukolleegiumi arvates ka mitte ainult eeltoodud põhjendustel võimalik vaid ka mitte otstarbekas kohaldada Z.Z-i suhtes KarS prg. 74 sätteid. Konkreetse ärakandmata karistuse pikkus, milline KarS prg.-s 74 ettenähtud tingimuste rikkumisel kohtuotsuse täitmisele pööramisel tuleks ära kanda on sedavõrd lühike, et ei täida KarS prg. 74 ettenähtud tingimusliku karistusest vabastamise eesmärke. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Juba ainuüksi nimetatud alus eeldab, et suurem osa, kui mitte kogu mõistetud karistus peab olema ärakandmata. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks apellandile selgitada järgmist. Ajaks, mil esitatud apellatsiooni oleks võimalik läbivaadata apellatsioonikohtu istungil (järgmise aasta jaanuari keskpaik), on Z.Z-ile mõistetud karistus juba tema poolt ära kantud. Sellisel juhul on muutunud ka sisutuks apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks ja ärakantud vangistusega piirdumiseks. Ka on apellatsioonikohtu istungist kaitsja osavõtt kohustuslik, mis tähendab seda, et käesolevas määruses eelpool toodud apellatsioonikohtu sama seisukoha põhjendamine apellatsioonikohtu otsuses, tooks kaasa süüdistatavale ka kaitsjatasu hüvitamise kohustusem ja seda ka olukorras, kus apellatsioonis esitatud taotlus on sisuliselt juba ainetu. Otsustamaks käesoleval juhul esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise üle, juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu poolt väljaöeldud seisukohast. Nimelt on Riigikohus oma määruses nr. 3-1-1-55-07 öelnud järgmist:

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada Z.Z-i poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja

Meelika Aava

Igor Amann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.