1-09-17379/6 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata I.B katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada Eesti Energia AS tsiviilhagi ja välja mõista I.B-lt Eesti Energia AS kasuks 12 492 (kaksteist tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni 17 senti. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja I.B-lt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 960.- (üheksasada kuuskümmend) krooni. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et I.B on õigus tasumisele kuuluvad menetluskulud tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „I.B, 1-09-17379, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu Eesti Energia AS on esitanud I.B vastu tsiviilhagi summas 12 492 (kaksteist tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni ja 17 senti. Karistuse liik ja määr: KarS § 216 lg 1 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui I.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • Elab kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et I.B , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.B süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et I.B on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud Eesti Energia ASle varalist kahju. I.B ei ole esitanud kohtule tõendid, mis välistaksid tema süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub Eesti Energia AS-i tsiviilhagi rahuldamisele ja I.B-lt tuleb välja mõista 12 492,17 krooni Eesti Energia AS-i kasuks. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks