Kohtulahend

Välja mõista E.H-lt riigituludesse menetluskuludena 1525.krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.H, 1-09-17248, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.H, 1-09-17248, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 120.- krooni advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) süüdistatav E.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – M.B. ja M.B.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus

E.H süüdistatakse selles, et tema 21.04.2009.a. kella 18.00 paiku Tartus XXX asuvas korteris võttis oma abikaasal M.B. kätest kinni ja pigistas tugevasti, tekitades kannatanule füüsilist valu ja moraalseid kannatusi. Sellega pani E.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse E.H selles, et tema 21.04.2009.a. kella 18.00 paiku Tartus XXX asuvas korteris ähvardas Vladimir oma abikaasat M.B. ja oma tütart M.B. tapmisega öeldes neile, et „ma löön teid maha!”, kusjuures kannatanutel oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist arvestades tema varasemat agressiivsust ja M..B kehalist väärkohtlemist.. Sellega pani E.H toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav E.H-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav E.H-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõistes süüdistatav E.H-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.-24.04.2009, so 3 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui E.H 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 36: 840.- krooni kohtueelsel uurimisel + kohtumenetluses makstud tasu: 120.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus 6525.- krooni suurusest sundrahast osa, s.o 5000.krooni riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulude tasumine käiks 60% töövõimetule süüdistatavale, kelle töövõimetuspension on 2300.- krooni, ilmselt üle jõu. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.