Kohtulahend

N.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse N.L-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Välja mõista N.L-ilt riigituludesse menetluskuludena 1525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „N.L, 1-09-18547, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „N.L, 1-09-18547, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 120.- krooni advokaat Valli Murde süüdistatav N.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – K.K.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus N.L süüdistatakse selles, et tema • 07.05.2009 kella 17.00 paiku, viibides oma elukohas XXXX, lõi tekkinud tüli käigus oma elukaaslasele K.K. ́le korduvalt rusikaga pea piirkonda ning kui K.K. püüdis seejärel elukohast lahkuda, haaras N.L laualt koorimisnoa ja

lõigates läbi K.K. õlal oleva käekoti sanga, lõikas selle käigus sisse K.K. vasaku käe väikesesse sõrme, millise tegevusega põhjustas K.K. ́le füüsilist valu ja verejooksu sõrmest; • 14.08.2009 kella 17.00 paiku, viibides oma elukohas XXXXXX, viskas tekkinud tüli käigus oma elukaaslasele K.K. ́le plekist tuhatoosiga vastu parema jala säärt, üritas visata kannatanut tühja viinapudeliga, kuid ei tabanud ja seejärel viskas supitaldrikuga kannatanule vastu pead, millise tegevusega põhjustas K.K. ́le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pealael 2 cm pikkuse haava. Sellega pani N.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.L-ile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.L 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 47-48: 840.- krooni kohtueelsel uurimisel + kohtumenetluses makstud tasu: 120.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus 6525.- krooni suurusest sundrahast osa, s.o 5000.krooni riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulude tasumine käiks 80% töövõimetule süüdistatavale, kelle töövõimetuspension jääb alla 3000.- krooni, ilmselt üle jõu. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.