Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 24.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number: 1-09-12027/2
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 24.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 936

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-12027

Kohtunik

Loretta Pikma täitmiskohtunikuna

Avaldus

Pavel Karasjov ́i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 053/2001/512 (uus nr. 095/2006/1280) kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Pavel Karasjov isikukood 38211022216, elukoht xxx

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Pavel Karasjovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 095/2006/1280 Ida-Viru Maakohtu 20.03.2001 otsusega kriminaalasjas 1-106/01 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Määruse ärakiri saata Pavel Karasjovile ja kohtutäitur Kristel Maalmanile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 20.03.2001 kohtuotsusega tunnistati Pavel Karasjov süüdi KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi ning karistati rahatrahviga 2300 krooni. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja kaitsjatasu 1115,10 krooni. Kohtuotsus jõustus 02.04.2001. 07.07.2009 esitas Aleksandr Nikitin kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 053/2001/512 seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 28.03.2001 kohtuotsuse nr 1-106/01 alusel on kohtutäitur Angeelika Järg poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 053/2001/512. Seoses kohtutäituri tööpiirkonna muutusega võttis kohtutäitur Kristel Maalamnn Ida-Viru Maakohtu 20.03.2001 otsuse nr. 1-106/01 kaitsjatasu 1115,10 krooni nõudes enda menetlusse täiteasjana nr. 095/2006/1280. 31.07.2009 väljastas täitur nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Pavel Karasjovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 20.03.2001 kohtuotsusega karistati Pavel Karasjovi KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi, mis jõustus 02.04.2001. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Pavel Karasjovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 02.04.2004 (02.04.2001 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Pavel Karasjov oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Pavel Karasjov oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele.