Kohtulahend

− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

oma igapäevaelu ja vanemate eest hoolitsemisega seotud lähitulevikuplaanide realiseerimisse, omab kindlat ja turvalist elukohta ning oma vanemate igakülgset toetust. On andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks, mis peaks vanglast ennetähtaegse vabanemise- ja resotsialiseerimisprotsessi tunduvalt soodustama. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetavat I.R on võimalik tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada ning määrata ta koos EJ läbimise kohustusega taas kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. EJ läbimise kestuseks peaks olema 8 kuud. I.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Elu- ja töökoht on talle garanteeritud. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealusele on tagatud kindel elukoht, perekonna tugi, kindel töökoht. Prokurör toetab süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Isik viibib vangistuses esimest korda, olemas on kindel elu- ja töökoht. Elektroonilisel järelevelvel on ranged tingimused, mille mittetäitmisel läheb süüdimõistetu taas vangistust kandma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et I.R tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. I.R on varem toime pannud nii varavastaseid kuritegusid (röövimise) kui ka avaliku korra raske rikkumise. Isikut on varem 2 korral karistatud tingimisi karistusega, viimase kuriteo, kelmuse pani toime katseaja jooksul. Kohtuotsuse ärakirjast ( lk 15-16) on näha, et kuriteoga tekitati kannatanutele kahju 10100 krooni. Seega võib järeldada, et karistus ei ole I.R-i suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetut on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. 17.03.2009 karistati noomitusega, sest tõi tööstushoonest kaasa paki tubakat. 08.04.2009 karistati noomitusega, sest hoidis enda juures keelatud eset- pruune platusid, mis ei kuulunud temale. Tuleb tunnistada, et nimetatud rikkumised ei ole niivõrd tõsised. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav sotsiaalprogrammides osalenud ei ole, kuid on hõivatud tööga Viru Vangla pesumajas alates 16.09.2008. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 14.08.2016. Vabanemisel garanteerib KÜ Kangelaste 49 I.R-ile töökoha (kiri vangla toimikus). Isikul on vabanemisel lähedaste (vanemate) igakülgne toetus. Kinnipeetava vanemad on mõlemad töövõimetuspensionärid, kuid ema töötab veel ka oma maja korteriühistus raamatupidajana. 3(4)

Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetu vanemad, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub aadressil XXX, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, I.R-i, isa VXXX I.R ja ema, NXXX I.R on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 11,12). Arvestades I.R-i poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head – töökoht, elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud üldiselt hea. Ta on esimest korda vangistuses viibinud praeguse seisuga 1 aasta 6 kuud 2 päeva. See on piisav aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud isikut uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus I.R-ile temale Viru Maakohtu 16.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja kaheksakuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.