Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollari suurune rahasumma. 1.1 Samas kriminaalasjas KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdistatava M. M. B. raske haigestumise tõttu tegi Harju Maakohus 15. mail 2007. aastal KrMS § 269 lg 3 alusel tema suhtes kriminaalasja eraldamise määruse. 1.2 M. Shushan, S. Yaloz ja N. Y. Kahana tunnistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi süüdi järgnevas. M. M. B. laskis 2005. a kevadel M. Shushani korraldusel ja rahastamisel Iisraelis valmistada ning Peruusse saata kaks hammasratast. Seejärel sõitsid M. Shushan, S. Yaloz ja M. M. B. 2005. a suvel Peruusse, kus M. M. B. võttis Iisraelist saadetud hammasrattad tollilaos vastu. M. Shushan soetas Peruus eeluurimisega kindlaks tegemata isikutelt suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet - kokaiini. Omandatud kokaiinist 43 101 grammi paigutasid M. Shushan, M. M. B. ja A. F.-i nimeline isik ebaseaduslikult hammasrattasse, peites ülejäänud kokaiini A. F.-i elukohta. Edasiselt toimetasid M. Shushan ja S. Yaloz hammasrattasse paigutatud kokaiini Peruust Eestisse. Hammasratta vastuvõtmiseks tegi M. Shushan Eestis viibivale N. Y. Kahanale ülesandeks registreerida enda nimele äriühing. N. Y. Kahana omandaski Eestis OÜ Ofiir Company nimelise äriühingu. 2005. a sügisel saabusid M. Shushan, S. Yaloz, M. M. B. Eestisse selleks, et koos süüdistatavaga N. Y. Kahanaga, kes Tallinnas vajalikud tollidokumendid vormistas, korraldada kokaiiniga täidetud hammasratta vastuvõtmine ja organiseerida suures koguses narkootilist ainet sisaldava saadetise edasist liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. N. Y. Kahana võttis hammasratta tollilaos vastu ja korraldas selle saatamise OÜ V lattu, kus N. Y. Kahana ja S. Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut. 1.3 KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tunnistati M. Shushan, S. Yaloz, ja N. Y. Kahana süüdi selles, et nad grupis toimetasid suures koguses narkootilist ainet - 43 101 g kokaiini - ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri.

väljaspool Eesti territooriumi. KarS § 7 lg 1 p 2 järgi kehtib karistusseadustik välismaalase jaoks, kes on karistatava teo toime pannud väljaspool Eestit juhul, kui ta on Eestis kinni peetud ja kui teda välja ei anta. Kriminaalasjas puuduvad dokumendid, mis näitaksid, et Peruu oleks taotlenud süüdistatava M. Shushani väljaandmist või teinud ettepaneku asja arutamiseks Eestis. 2.2 S. Yalozi kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja S. Yalozi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Apellandi arvates on esitatud süüdistus ebakonkreetne, sest selles on täpsustamata süüteo toimepanemise ajavahemik, isikute grupp, suures koguses narkootilise aine käitlemine, selle ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasitoimetamine, suure varalise kasu saamise eesmärk ja rahaliste vahendite ebaseaduslikku tegevusse paigutamine. Süüdistusest ei nähtu, milliseid kuritegusid ja millise riigi territooriumil S. Yaloz toime pani ning millise riigi seadust tuleb tema suhtes kohaldada. Kaitsja leiab, et Eestis ei ole S. Yaloz kuritegu toime pannud. Maakohtu otsuses pole esitatud põhjendusi asjaolude kohta, mis liitsid süüdistatavaid grupiks. Samuti pole põhjendatud suure varalise kasu saamise eesmärki. Apellandi hinnangul on M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütluste kohtuistungil avaldamine lubamatu. Ebaõige on ka Peruus tunnistajatena üle kuulatud isikute ütluste avaldamine ilma, et neid oleks maakohtu istungil vahetult üle kuulatud. KrMS § 65 kohaselt võib välisriigis kogutud tõendeid kasutada Eesti kriminaalmenetluses juhul, kui välisriigis tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kuna Peruus üle kuulatud isikute ütluste protokollis puudub märge nende hoiatamise kohta ütluste andmisest keeldumise või valeütluste andmise kohta, siis on tegemist lubamatute tõenditega. Maakohtu

põhjendusi

eelnimetud

ütluste

avaldamiseks

seoses

menetlusökonoomia,

kaugülekuulamise keerukuse ning Peruu ja Eesti vahelise vahemaa suuruse lugemisega muuks kõrvaldamata takistuseks ei pidanud kaitsja asjakohasteks. Kaitsja arvates on tõendamata ka S. Yalozi poolt KarS § 392 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Kohtuliku uurimise käigus pole esitatud tõendeid S. Yalozi poolt Peruus kokaiini omandamise ja hammasrattasse paigutamise kohta. Kokaiini sisaldanud hammasratta Peruust teelesaatmist ei korraldanud S. Yaloz, vaid M. M. B. ja J. R. A. G. nimeline isik. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et S. Yaloz oleks finantseerinud kokaiini saatmist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. 2.3 S. Yaloz taotles maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellandi hinnangul on talle süüksarvatud tegude toimepanemine tõendamata. Ta leidis, et maakohus tugines ebaõigesti M. M. B. ütlustele, sest need pole usaldusväärsed ja rõõnavad apellanti. Samuti pole ei M. M. B. ega Peruus ülekuulatud tunnistajaid Eesti kohtutes vahetult üle kuulatud, millega on rikutud apellandi kaitseõigust. 2.4 N. Y. Kahana kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja N. Y. Kahana õigeksmõistmist põhjendusega, et tema kaitsealusele süüksarvatud tegude

toimepanemine on

tõendamata.

N. Y. Kahana viibis Eestis oma äri alustamise eesmärgil, mitte aga selleks, et võtta vastu narkootikumidega täidetud hammasratast. Kaitsja hinnangul käsitles maakohus arutatavas kriminaalasjas M. M. B. ebaõigesti tunnistajana. Kaitsja arvates pidanuks hoolimata M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamisest käsitama teda ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatavana. Seetõttu

polnud M. M. B. (kui süüdistatava) ütluste avaldamine kohtuistungil lubatud. Peruus ülekuulatud tunnistajate ütluste avaldamine maakohtus oli kaitsja arvates lubamatu, sest neid tunnistajaid ei kutsutud maakohtusse ja tunnistajaid ei ole Peruus teadvalt valeütluste andmise või seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest hoiatatud. Sellisel viisil tunnistajate ütluste saamine on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ning seetõttu ei vasta need ütlused KrMS § 65 sätestatud nõudele. Maakohus jättis N. Y. Kahana ütlused tõendina hindamata põhjusel, et need on omavahel lahknevad ja ebaloogilised. Kaitsja kohtu sellise seisukohaga ei nõustunud. Kuigi N. Y. Kahana poolt maakohtus antud ütlused erinevad eeluurimisel antud ütlustest, on süüdistatav seda asjaolu selgitanud hirmuga narkootilise aine salaveo kohta esitatud kahtlustuse ees ning püüdega end valetamise abil kaitsta. Süüdistatav N. Y. Kahana ei soovinud ristküsitlusel ütlusi anda, kuid hiljem selgitas, miks ta end süüdi ei tunnista ja vastas ka kohtu küsimustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava N. Y. Kahana selgituse, mille kohaselt ta nõustus Peruust lähetatud saadetist Tallinnas vastu võtma seetõttu, et saada süüdistatavalt M. Shushanilt tagasi võlgu olnud raha.

määrata kohtueelses menetluses antud süüdistatava ütluse avaldamise kohtulikul arutamisel, mis toimub süüdistatava osavõtuta. 3.3 Ringkonnakohus ei nõustunud ka apellantide väidetega, nagu ei saanuks kohtumenetluse pooled M. M. B. terviseseisundi kohta antud ekspertarvamust hinnata, kuna ekspertiisiakt peab asuma eraldatud süüdistusasja juures ning arvamuse andnud ekspertide ülekuulamine saab toimuda vaid süüdistatava M. M. B. kaitsja juuresolekul. Maakohus määras arutatava kriminaalasja raames M. M. B. terviseseisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatria-, kohtupsühholoogia- ja kohtuarstliku kompleksekspertiisi. Ekspertarvamus koostati ja registreeriti maakohtus enne M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamist. Kohus tutvustas eksekspertiisiakti kohtumenetluste pooltele enne kriminaalasjade eraldamise määruse tegemist kohtuistungil, kus süüdistatavate kaitsjad ei esitanud kohtule ekspertide kohtus küsitlemise taotlusi. 3.4 Apellatsioonides oli seatud kahtluse alla õigusabi korras Peruus üle kuulatud tunnistajate ülekuulamise protokollide ja isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide tõendina lubatavus põhjendusega, et protokollides puudub märge hoiatamise kohta ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest ning pole teada menetlustoimingute kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Ringkonnakohus märkis selle kohta, et Peruus tunnistajatena ülekuulatud isikute ütluste või fotode järgi äratundmise kohta koostatud protokollides KrMS § 68 lg-s 2 sätestatud tunnistaja hoiatamist kinnitava märkuse olemasolust või puudumisest ei järeldu veel vastuolu

Eesti

kriminaalmenetluse

põhimõtetega

ega

ka

mitte

protokollides

sisalduva

ebausaldusväärsust. Kohtu hinnangul on tunnistaja ülekuulamise eelse hoiatamise nõue Eesti kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vastava menetlustoimingu eripära, mitte aga Eesti kriminaalmenetluse põhimõte. Peruus pädevas justiitsasutuses tunnistajana ülekuulatava isiku seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneda võiva vastutuse eest hoiatamata jätmine on seevastu selle välisriigi menetlusõiguses sisalduv menetlustoimingu eripära. Õigusabi taotlev riik ei saa õigusabi osutavale riigile ette heita õigusabi osutamiseks vajalike menetlustoimingute tegemisel juhindumist taotletava riigi menetlusõigusest. Peruust õigusabina saadud menetlustoimingute protokollidest nähtub, et ülekuulatud tunnistajatele on selgitatud menetlustoimingu eesmärki. Tunnistajana ülekuulamise juures on viibinud advokaadist kaitsja. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et õigusabi taotluse alusel Peruus siseriikliku menetlusõiguse kohaselt saadud tõendid vastavad KrMS § 65 seatud nõudele ja need on lubatavad tõendid. 3.5 Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega Peruus viibivate tunnistajate kohtusse kutsumata jätmise ja nende ütluste kohtuistungil avaldamise kohta. 3.6 Apellandid leidsid, et M. Shushani, S. Yalozi ja M. M. B. Peruus toimepandud teod ei ole Eesti karistusseaduse alusel karistatavad, sest KarS § 7 lg 1 p 2 sätestab välismaalase poolt väljaspool Eestit toimepandud süüteo karistatavuse, vaid juhul, kui see on karistatav toimepanemise kohas või seal ei kehti ükski karistusõigus ning kui Eestis kinnipeetud välismaalast välja ei anta. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on

narkootiliste ainete illegaalne käitlemine keelatud ja õiguskaitseasutuste poolt jälitatav ka Peruus. Ainetu on ka apellantide väide, mille kohaselt puuduvad tõendid välismaalasest süüdistatavate Eesti poolt mitteväljaandmise kohta. Kuna M. Shushani, S. Yalozi ega N. Y. Kahana väljaandmist pole ükski välisriik, sh Peruu Vabariik taotlenud, siis ei saagi Eestis kuriteo toimepanemisest kahtlustatavatena kinnipeetud ja kohtu alla antud välismaalastest süüdistatavaid ühelegi välisriigile välja anda. KarS §-s 7 sätestatud karistusseadustiku isikulise kehtivuse põhimõttele keskendudes on apellandid ringkonnakohtu arvates jätnud tähelepanuta KarS §-s 8 sätestatud universaalsuspõhimõtte, mille kohaselt kehtib välislepingust tulenevatel juhtudel karistusseadustik iga isiku suhtes olenemata kodakondsusest ja territooriumist, kus süütegu toime pandi ning kelle vastu see toime pandi. Kuna Euroopa Lepingu art-te 99 ja 100 järgi on Eesti võtnud kohustuse võidelda uimastikuritegudega, siis pole kahtlust, et M. Shushani ja S. Yalozi poolt Peruus kokaiini ebaseaduslikul käitlemisel toime pandud teod on Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad. 3.7 Ringkonnakohus ei nõustunud S. Yalozi kaitsja väitega, nagu oleks maakohtu otsuses jäänud põhjendamata, mis liitis M. Shushani. S. Yalozi, N. Y. Kahana ja M. M. B. isikute grupiks. M. M. B. kohtus avaldatud ütlustega on tõendatud, et M. Shushani algatusel ja juhtimisel panid süüdistatavad suure varalise kasu saamise eesmärgil igaüks toime rea osategusid (Iisraelis, Peruus ja Eestis) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikuks omandamiseks Peruus ja sealt edasitoimetamiseks üle Eesti riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri. Seejuures ei pea suure varalise kasu saamise eesmärk olema tõendatud samal viisil nagu tegelik suure varalise kasu saamine. Piisab, kui on tõendatud suure varalise kasu saamise eeldus. Käesolevas asjas on selleks vaieldamatult tõendatud suure koguse narkootilise aine, 43 101 g kokaiini vähemalt 43 milj. kroonine hind illegaalses tänavakaubanduses. Sellises koguses narkootilise aine äratarvitamine süüdistatavate endi poolt ei ole füsioloogiliselt võimalik. Süüteo grupis toimepanemise puhul ei pea iga kaastäideviija iseseisvalt kõiki süüteokoosseisus objektiivset tunnust täitvaid tegusid toime panema - piisab, kui kõigi isikute osateod kogumis realiseerivad süüteokoosseisu. Ringkonnakohus leidis, et arutatavas asjas on süüdistatavate tegevuses ühine ja kooskõlastatud tegevus neile süüksarvatud tegude toimepanemiseks tuvastatud.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

et pärast M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamist ei ole ta kasseeritud kriminaalasjas enam süüdistatavana käsitatav. Kassaator märgib veel seda, et ringkonnakohtu otsuses ei vastata apellatsioonis tõstatatud küsimusele, et millega on põhjendatud N. Y. Kahana ütluste lugemine vastukäivaiks ja ebaloogilisteks ning nende kõrvalejätmine tõendite kogumist. 4.2 S. Yalozi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks S. Yaloz talle süüksarvatud tegude toimepanemises õigeks. Kaitsja leiab, et S. Yalozi tegudele ei ole ringkonnakohtu otsuses hinnangut antud, mistõttu on rikutud tema kaitseõigust. Kohtud ei ole narkootilise aine suures koguses käitlemise süüdistuses täpsustanud süüteokoosseisu olulisi asjaolusid: teo toimepanemise aega, kaastäideviijate gruppi ega konkreetseid käitlemise viise, samuti mitte S. Yalozi väidetavat rahapaigutust narkootilise aine käitlemisse. Ka narkootilise aine salakaubaveo süüdistuses pole täpsustatud tõendamiseseme olulisi asjaolusid: kaastäideviijate gruppi ega salakauba üle piiri toimetamist. Kaitsja leiab, et kuna süüdistusest ei selgu teo toimepanemise kohta (Iisrael, Peruu või Eesti), siis ei ole selge, millise riigi seadust tuleb isiku käitumisele kohaldada. Kaitsja arvamuse kohaselt ei ole S. Yaloz Eestis ühtki kuritegu toime pannud. Olulise tähtsusega küsimuseks on kaitsja jaoks ka S. Yalozi motiiv väidetava kuriteo toimepanemiseks, mida kohtud pole aga tuvastanud. Kassaatori arvates on ringkonnakohus ebaõigesti KrMS § 294 p-le 2 tuginedes avaldanud kohtuistungil M. M. B. poolt kohtueelselt antud ütlused. Kaitsja leiab, et alused kriminaalmenetluse jätkamiseks süüdistatava osavõtuta tulenevad üksnes KrMS § 269 lg-st 2. Selliseid aluseid käesoleval juhul ei olnud, mistõttu ei saanud ka KrMS § 294 ple 2 tuginevalt tema ütlusi avaldada. Samuti tuleb tähele panna, et pärast M. M. Benjamini suhtes kriminaalasja eraldamist ei ole see isik kasseeritud kriminaalasjas enam süüdistatavana käsitatav. Samuti oli kaitsja arvates lubamatu Peruus rahvusvahelise õigusabi korras ülekuulatud tunnistajate ütluste avaldamine, sest need ütlused on saadud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega (tunnistajaid pole hoiatatud valeütluste andmise eest). Kaitsja arvates puudus alus avaldada nimetatud isikute ütlusi KrMS § 291 p 5 alusel menetlusökonoomiale viidates ja sisuliselt üksnes põhjusel, et nad elavad kaugel. 4.3 M. Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja M. Shushani õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et rahvusvahelise õigusabi korras Peruus ülekuulatud isikute ütlused ei ole Eesti kohtus tunnistajate ütlustena kasutatavad, sest tehtud menetlustoimingud ei vasta Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele (tunnistajaid ei ole valeütluste andmise eest hoiatatud, üleüldse ei ole selge, kas nimetatud isikud on tunnistajad või hoopis kahtlustatavad). Kaitsja leiab, et nende ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel on menetlusökonoomiat põhjenduseks tuues lubamatu. Lubamatu on ka M. M. B. ütluste avaldamine, sest ta ei ole arutatavas kriminaalasjas käsitatav tunnistajana ega süüdistatavana. Seega ei saa tema ütluste avaldamisel tugineda ei KrMS § 291 ega § 294 sätetele. Kaitsja märgib ka, et üksnes Peruust saadud materjalide ja M. M. B. ütluste alusel ei oleks olnud õige M. Shushani süüdi tunnistada. Seda põhjusel, et see on vastuolus EIK art 6 lg 1 alapunktiga d, kuna süüdistatav tunnistati süüdi valdavas osas kohtus vahetult uurimata tõenditele tuginedes ning süüdistatavalt võeti võimalus tunnistajaid

küsitleda. Kaitsja arvates puudub Eestil jurisdiktsioon M. Shushani väidetava kuriteo menetlemiseks, sest tema väidetavaid tegusid (narkokuriteo rahastamine, selle juhtimine ja konkreetsete ülesannete jagamine) ei pandud toime mitte Eestis, vaid Peruus. Kas sellised teod Peruus aga üldse karistatavad on ja kui, siis mil viisil, on selgusetu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Esmalt lahendab kriminaalkolleegium M. Shushani kaitsja poolt Riigikohtu istungil esitatud taotluse (I). Seejärel vaeb kolleegium M. M. B. ütluste avaldamise lubatavuse küsimust (II); käsitleb Peruus rahvusvahelise õigusabi korras läbiviidud uurimistoimingute protokollide lubatavust tõendina Eesti kriminaalmenetluses (III) ja annab kokkuvõtlikult hinnangu tõendite uurimisele ja hindamisele (IV). Edasiselt selgitab kolleegium Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni süüdistatavatele inkrimineeritud tegude suhtes (V) ja käsitleb kassaatorite seisukohti seoses väidetavalt muude kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistega (VI). Lõpuks otsustab kolleegium esitatud taotluste alusel N. Y. Kahana kaitsjale tasu maksmise (VII). I

seda siiski praktikas võimalik välistada. Seda arvestades toetab kolleegium arusaama, et nn kaassüüdistatavust

tuleb

käsitada

menetlusõigusliku

kategooriana

ja

et

seetõttu

ei

ole

lõppkokkuvõttes põhjust kaassüüdistatavuse all mõista midagi muud, kui sama kriminaalmenetluse suunatust mitme isiku vastu. Kooskõlas KrMS § 66 lg-s 2 sätestatuga ei või kaassüüdistatav osaleda samas kriminaalasjas tunnistajana. Selline kaassüüdistatava menetluslik määratletus tähendab omakorda seda, et kuna esialgsest - nn põhimenetlusest ühe kaassüüdistatava suhtes kriminaalasja eraldamisel ei ole see põhimenetlus enam tema vastu suunatud, siis ei saa see endine kaassüüdistatav põhiasjas tõendiallikana enam olla süüdistatav. Kuid on ka rida teisi menetlusõiguslikke instituute või norme, millest lähtuvalt ei saa endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli kriminaalasi põhimenetlusest eraldatud, enam olla põhimenetluses käsitatav süüdistatavana. Näiteks peab KrMS §-st 268 tulenevalt just nimelt süüdistatava suhtes toimuma kohtulik uurimine, KrMS §-s 303 sätestatu kohaselt tuleb kohtuvaidluste järgselt anda igale süüdistatavale viimane sõna ning kooskõlas KrMS §-des 274 ja 310 sätestatuga peab kohtuliku arutamise tulemina iga süüdistatava suhtes lõppkokkuvõttes alati tegema kas kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse või siis süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Ühtegi viimatinimetatud nõuetest ei ole aga tegelikult kuidagi võimalik täita isiku puhul, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud. Eelneva pinnalt on alust väiteks, et endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli kriminaalasi põhiasjast eraldatud, saab olla põhiasjas vaadeldav üksnes tunnistajana. Seisukohta, et kaassüüdistatava ütlusi, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud või lõpetatud, võib avaldada kui tunnistaja ütlusi, on väljendatud ka kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08, p 16 ja 25. veebruari 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-08, p-d 10-12).

vähemalt tõstatada Peruus ilma hoiatamata ütlusi andnud isikute KarS § 320 järgi karistamise küsimust, kui näiteks tõendite kogumis hindamisel oleks ilmnenud nende poolt valeütluste andmise tunnused. 10.2 Kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks kassaatorite seisukoht, et isegi kui Peruust rahvusvahelise õigusabi korras saadud ütlused on tõendina lubatavad, oli käesoleval juhul lubamatu maakohtu istungil nende ütluste avaldamine KrMS § 291 p-le 5 tuginevalt. Kolleegium leiab, et samamoodi nagu p-s 8 kirjeldatud kaalutlustel oli lubatav avaldada Iisraelis viibiva M. M. B. ütlusi, võimaldavad need kaalutlused avaldada ka Peruus viibivate tunnistajate ütlusi. IV

Kohtu ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt siiski välistatud tingimusel, et süüditunnistamine ei ole tuginenud üksnes või määravas osas nendele ütlustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 18). Lähtudes eelnevalt punktis 11.1 märgitust ei ole kohtud käesolevas kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud üksnes või määravas ulatuses selliste tunnistajate ütlustele, keda süüdistatavad ei ole saanud küsitleda. V

Karistusseadustik

lähtub

süüteo

toimepanemise

koha

määratlemisel

nn

ubikviteedipõhimõttest: vastavalt KarS § 11 lg-le 1 loetakse teo toimepanemise kohaks koht, kus isik tegutses; isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema; koht, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või kus see isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma. Kuna osa süüdistatavatele etteheidetava kuriteo koosseisu kuuluvast käitumisest toimus Eestis, siis tuleb süüdistatavate tegu käsitada Eestis toimepandud teona. Seega on Eestil süüdistatavate tegude suhtes territoriaalne jurisdiktsioon nähtuvalt KarS § 6 lg-st 1. Kuna toimepandud tegu ohustab suure hulga inimeste tervist, siis saaks Eesti N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushanile esitatud süüdistuses tugineda ka KarS § 9 lg 1 p-st 1 nähtuvale passiivsele isikupõhimõttele. VI

summas 3600 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu summas 628 kr. N. Y. Kahana kaitsja esitas kassatsiooni 19. mail 2009. Justiitsiministri 2. jaanuari 2005. a määruse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" kuni 1. juulini 2009 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 3 ja § 8 lg 1 kohaselt oli kaitsja tasumääraks kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 900 krooni, majandusalase süüteo puhul rakendati kaitsjatasule koefitsienti 4,0. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et esitatud taotlus vastab justiitsministri eelviidatud määruse nõuetele ja tuleb rahuldada. Teiseks on N. Y. Kahana esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks Riigikohtu istungil osalemise eest summas 800 kr, millele lisandub 20% käibemaksu summas 160 krooni. Kuna justiitsministri kehtestatud tasumäärade 1. juulist 2009 kehtiva redaktsiooni § 8 lg 4 kohaselt on kohtuistungil osalemise tasu 100 kr iga pooltunni kohta ning majandusalase süüteo puhul korrutatakse see koefitsiendiga 2,0, siis tuleb kolleegiumi hinnangul ka kaitsja see taotlus rahuldada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.