lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-14108/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 17.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-14108/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-14108

Kohtunik

Loretta Pikma täitmiskohtunikuna

Avaldus

Argo Kiir ́e avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2007/2669 sundraha ja kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu

Avalduse esitaja

Argo Kiir isikukood 37608032231

Resolutsioon

Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Argo Kiire suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2007/2669 Ida-Viru Maakohtu 29.09.1999 otsusega kriminaalasjas 1-276/99 sundraha ja kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Määruse ärakiri saata Argo Kiirele ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 29.09.1999 kohtuotsusega tunnistati Argo Kiir süüdi KrK § 101 p 7 järgi ning karistati 8 aasta vangistusega. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja sundraha 2500 krooni ja kaitysjatasu 2973,60 krooni. Kohtuotsus jõustus 14.12.1999. 25.06.2009 esitas Argo Kiir kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2007/2669 seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 29.09.1999 kohtuotsuse nr 1-276/99 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2007/2669. 08.01.2008 väljastas nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Argo Kiire avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 29.09.1999 kohtuotsusega karistati Argo Kiirt KrK § 101 p 7 järgi, mis jõustus 14.12.1999. Tegemist on sealhulgas esimese astme kuriteoga. Järelikult, Argo Kiire suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 14.12.2004 (14.12.1999 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Argo Kiir oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Argo Kiir oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Argo Kiirele 29.09.1999 kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 14.12.2004 (alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 29.09.1999 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 14.12.1999 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 29.09.1999 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg sundraha ja kaitsjatasu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik

(allkiri)

Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.