1-09-1613/17 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Tühistada J.K-le kohaldatud üldkasulik töö ja pöörata täitmisele J.K-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.veebruari 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1.1.Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva linna talituse kriminaalhooldusametniku Tatjana Volkova taotlus. 2.Karistuse kandmise aja algust lugeda alates J.K kinnipidamisest, s.o 14.november 2009.a. 3.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.K-lt (elukoht: Viru pst 28-27, Sillamäe linn, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni 00 senti riigituludesse vandeadvokaat Antonina Belõ śeva 03.novembril 2009.aastal kohtumenetlusest osavõtu eest. 4.Menetluskulu (kaitsjatasu) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ J.K, täiteasi 109-1613, kaitsjatasu“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtumäärus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18.novembrist 2009.a peale kella 16.00 Määruse peale võib 10 (kümne) päeva jooksul, arvates määruse teatavakssaamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.veebruari 2009.a otsusega (lk 168-169) tunnistati J.K süüdi lühimenetluse korras Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

2.2.Kriminaalhooldaja on esitanud Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud J.K kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole kriminaalhooldusalune J.K teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.veebruari 2009.a kohtuotsus J.K suhtes laekus kriminaalhooldusosakonda 29.märtsil 2009.aastal. Kriminaalhooldusalune J.K oli kutsutud kriminaalhooldusosakonda 31.märtsiks 2009.aastaks. J.K ei ilmunud. Seejärel oli edastatud korduvkutse 21.aprilliks 2009.aastaks. Määratud tähtajaks kriminaalhooldusalune J.K ei ilmunud. 2.3.02.juulil 2009.aastal oli teostatud kodukülastus aadressil: xxxx. Kodukülastuse ajal selgus, et antud aadressil elab J.K ämm A. D. Ämma sõnade järgi kutseid nad ei saanud, kuid võttis ametniku poolt antud kutse ning lubas edastada J.K-le. Kutses oli määratud ilmuda kriminaalhooldusaosakonda 06.juuliks 2009.aastaks kell 11.00. 06.juulil 2009.aastal ilmus kriminaalhooldusalune J.K kriminaalhooldusosakonda ning seletas, et aadressil xxxx linn ta enam ei ela. J.K teatas uue aadressi: xxx. Samuti, väidetavalt oli ta alates märtsi kuust hõivatud tööga Tallinna linnas. Kriminaalhooldusaluse J.K sõnul töötas ta seal suulise töölepingu alusel. 2.4.06.juulil 2009.aastal oli koostatud ÜKT tegemise ajakava ning ta oli suunatud ÜKT-d täitma Korteriühistusse „Novinka“. Sellel päeval temale oli seletatud allkirja vastu süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusalune J.K oma seletuses kirjalikult lubas alustada ÜKT täitmist alates 07.juulist 2009.aastast ning täita neid määratud tähtajaks. 2.5.04.augustil 2009.aastal toimus telefonivestlus Korteriühistu „Novinka“ tööandjaga. Tööandja sõnul J.K tuli ühel korral, temale oli antud tööülesanne ning enam J.K töökohale ei ilmunud. J.K-le oli määratud ilmuda kriminaalhooldusosakonda 04.augustiks 2009.aastaks, kuid J.K ei ilmunud. 2.6.11.augustil ja 12.augustil 2009.aastal oli teostatud kodukülastus aadressil : xxx. Kodukülastuse ajal ei olnud kedagi kodus. 12.augustil 2009.aastal toimus vestlus korterinaabriga. Naabri sõnade järgi nägi ta J.K viimast korda 08.augustil 2009.aastal. 12.augustil 2009.aastal oli jäetud kutse korterinaabrile. Kutses oli määratud registreerimise tähtaeg 13.august 2009.a kell 15.00, kuid kriminaalhooldusalune J.K sellel päeval ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku ettepanek on pöörata karistus täitmisele. 3.Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva linna talituse kriminaalhooldusametniku Tatjana Volkova erakorralinne ettekanne 20 343 laekus maakohtusse 14.augustil 2009.aastal (lk 170).

kohtumaja 23.veebruari 2009. otsusega J.K-le mõistetud vangistus 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva täitmisele. 8.2.Kriminaalhooldusalune J.K ei ilmunud ettenähtud aegadel kriminaalhooldaja juurde. Kriminaalhooldusametniku poolt tehtud kodukülastusel ei viibinud ta oma elukohas. Peale selle, ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud J.K ka 03.novembril 2009.aastal maakohtu istungile. Sellise suhtumisega on ta asunud kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. 8.3.Maakohtule on samuti mitteveenvateks J.K põhjendused sellest, miks ta ei ole asunud kohtuotsust täitma. Maakohtuniku hinnangul ei ole rakenduse leidmine tööhõives ja pingeline töögraafik sellised põhjused, mis õigustaks üldkasuliku töö tegemata jätmist. 9.KarS § 69 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. 9.1.J.K on allkirjastanud õigused ja kohustused, milles on selgitatud, et süüdimõistetul on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu. Kriminaalhooldusalune J.K ei ole taotlenud üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist eespool kirjeldatud põhjustel ja J.K enda selgitustest nähtub, et selliseid põhjuseid tegelikult ka ei esinenud. Kriminaalhooldusalune J.K tunnistas ka ise, et ei ole suhtunud hoolsalt kohtuotsuse täitmisse. Igapäevaste tööülesannete täitmist pole KarS §-s 69 lg 3 loetud põhjuseks, mis võimaldaks üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist peatada. Seda enam ei saa põhjendada igapäevaste tööülesannete täitmisega üldkasuliku töö tegemata jätmist. Käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune J.K jätnud tegemata peaaegu kogu üldkasuliku töö. See pidi juba tunduvalt enne tähtaja lõppemist ka süüdimõistetule endale arusaadav olema, et senise tempo juures ei pruugi kõik vajalikud tunnid tehtud saada. J.K-le oli antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et teeb kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul ära kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid. Kriminaalhooldusalune J.K seda tingimust ei täitnud. 10.Vastavalt KarS § 69 lõikes 6 sätestatule on J.K karistusest kandmata 114 tundi : 2 = 57 (viiskümmend seitse) päeva vangistust, s.o 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kuna J.K on üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud, esineb KarS §-s 69 lg 6 ettenähtud alus J.K karistuse täitmisele pööramiseks. 11.Kriminaalhooldusalune J.K nõustus vabatahtlikult asendada vangistust üldkasuliku tööga. Maakohtunik on seisukohal, et süüdimõistetu, kes on nõus olnud, maakohtu poolt pandud kohustusega, peab ka ise üles näitama aktiivsust võetud kohustuse täitmiseks. 11.1.Käesolevaks ajaks on J.K käitumisest tingitud jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmine. Kui tal olid objektiivsed põhjused karistuse mittetäitmise põhjendamiseks, tulnuks tal need esitada või vähemalt informeerima nende olemasolust. Kriminaalhooldusalune J.K on jätnud kõik selle tegemata, mis viitabki tema kõrvalehoidmisele üldkasuliku töö täitmisest.