Kohtulahend

Kriminaalasi nr.1-08-5997

MÄÄRUS

12.novembril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Andres Veski kriminaalhooldusametnik Ruth Kullamaa arutanud avalikul kohtuistungil kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet T.I suhtes leidis: T.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.mai 2008.a. otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud KarS § 68 ja § 65 lg 2 alusel kokku 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis oli ümberarvestatud KarS § 69 alusel üldkasulikuks tööks 356 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli määratud 1 aasta 6 kuud, milliseks ajaks oli T.I määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande, milles taotles T.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist kuna isik on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametniku sõnul ei ole on T.I käesolevaks ajaks teinud ära 131 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 225 tundi. Ka peale erakorralisest ettekandest teadsaamist ei ole T.I ühtegi tundi sooritanud. Tundide mittesooritamise kohta on T.I toonud erinevaid põhjusi. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollinõudeid või talle pandud kohustusi. Arvestades erakorralises ettekandes avaldatut leiab kohtunik, et kohtus leidis tuvastamist, et T.I ei ole teinud üldkasuliku töö tunde vajalikul määral kohtuotsusega määratud tähtajaks. T.I avaldas kohtuistungil erinevaid põhjusi, miks ta ei ole saanud määratud tunde lõplikult täita. Samas ei olnud need põhjendused eriti arvestatavad. Ta tunnistas ka ise oma veidi ükskõikset suhtumist kohustuste täitmisse. Elukoha muutusest jättis ta kriminaalhooldusametnikku õigeaegselt teavitamata ja selle muutumisest sai ametnik teada T.I lähedaste kaudu. Kriminaalhooldusametniku sõnul teisi kriminaalhooldusnõuete olulisi rikkumisi T.I ei ole esinenud. T.I kinnitusel ta ametlikku töökohta ei oma ja teeb aegajalt juhutöid. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, kes elavad koos emaga. T.I elab ise Viljandimaal

oma ema juures. Ta on enda sõnul valmis ära tegema üldkasuliku töö tunnid määratud lisatähtaja jooksul. Kohtunik leiab, et T.I karistuse kandmisele asumine ei täidaks eesmärki, mida talle mõistetud karistusega on silmas peetud. Kinnipidamiskohas viibimine paneks peaaegu pooleks aastaks raskesse olukorda tema pere ja alaealised lapsed, kes jäävad sel juhul ilma isapoolsest materiaalsest toetusest. Samuti oleks süüdimõistetul endal mõningase eemaloleku tõttu hiljem raske leida endale tööd, seega elatusallikat. Tema kinnipidamiskohas viibimine oleks oluliseks takistuseks ka teises kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega määratud rahaliste kohustuse täitmisel. Eeltoodu alusel leiab kohtunik, et käesoleval ajal T.I poolt toimepandud rikkumise korral, ei ole põhjendatud talle mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Kohtunik leiab, et T.I-le tuleb anda võimalus ning panna talle kohustus täita siiski talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid arvestades ka sellega, et selline karistuse kandmine on ühiskonnale kasulikum ja vähem kulukas. Seega tuleb pikendada talle määratud aega üldkasuliku töö tegemiseks. Samas peab kohtunik põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu rahalisi probleeme ning tegeliku elukoha kaugust kriminaalhooldust teostavast asutusest, kaaluda T.I kriminaalhoolduse määramist tema elukohajärgse osakonna kriminaalhooldusametnikule. Juhindudes KarS § 75, KrMS § 430, § 431, § 432, kohtunik mä äras: Jätta T.I-le (IK xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.mai 2008.a. otsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata. Pikendada T.I-le kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise aega kuue (6) kuu võrra. KrMS § 180 alusel välja mõista T.I-lt menetluskuluna kaitsja tasu kolmsada (300) krooni 00 senti riigituludesse. Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkide viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule.