Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-09-4589/35
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 06.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 9751

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-09-4589/50Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.03.2010 1-09-4589/77Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja30.08.2010 1-09-4589/93Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.05.2014 1-09-4589/157Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.09.2014 1-09-4589/172Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.04.2015 1-09-4589/181Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUOTS US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.oktoobril 2009. a, Tartus

Kriminaalasja number

1-09-4589

Kohtukoosseis

Kohtunik Rutt Teeveer Rahvakohtunikud Kersti Talving ja Ene Vaikmäe

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva P.D (P.D) süüdistus KarS § 113, § 202 lg 1 ja § 25 lg-te 1,2 - § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi; P.U (P.U ) süüdistus KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 4 järgi; V.B süüdistus KarS § 307 lg 1 ja § 25 lg-te 1,2 - § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi P.D isikukood: XXX asukoht: Tartu Vangla emakeel: eesti keel karistatus: kriminaalkorras karistatud 11-l korral tõkend: vahistamine alates 17.10.2008. a, kinni peetud 17.10.2008.a. kell 14.15

Kriminaalasi

Süüdistatav

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint

Süüdistatav

Kaitsja

P.U isikukood: XXX asukoht: Tartu Vangla karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral tõkend: vahistamine alates 20.10.2008. a, kinni peetud 20.10.2008. a. kell 13.30 Riigi poolt määratud korras advokaat Karl Saavo

Süüdistatav

V.B isikukood: XXX

Kaitsja

asukoht: Tartu Vangla karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral tõkend: vahistamine alates 21.10.2008. a, kinni peetud 21.10.2008. a kell 10.00 Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello

Süüdi tunnistada P.D KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Süüdi tunnistada P.D KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.D KarS § 25 lg-te 1,2 - § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.D-le liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata P.D karistusaega arvestama alates 17. oktoobrist 2008. a. Süüdi tunnistada P.U KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Süüdi tunnistada P.U KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.U-le liitkaristuseks 10 (kümme ) aastat vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 5. mai 2007. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 9 (üheksa) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust võrra ja mõista P.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) aastat 9 (üheksa) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata P.U karistusaega arvestama alates 20. oktoobrist 2008. a. Õigeks mõista V.B KarS § 307 lg 1 järgi esitatud süüdistuses seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Süüdi tunnistada V.B KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 9. mai 2006. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 1 (üks) päev vangistust võrra ja mõista V.B-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 1 (üks) päev vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata V.B karistusaega arvestama alates 21. oktoobrist 2008. a. P.D , P.U ja V.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistaminejätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid:

Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamisega, pani P.D toime KarS § 202 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ..... selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise 11.10.2008.a. peale kella 22.05, pärast seda kui oli koos P.U-ga tapnud I.L. ja P.D oli omastanud P.U poolt kannatanu I.L. ́lt varastatud mobiiltelefoni, i sikute grupis koos V.B-ga proovis omavoliliselt kasutada Tartus XXX maja hoovil asunud kannatanu I.L. kuuluvat sõiduautot Ford Sierra reg. Nr. XXX XXX , milleks V.B purustas kirvega sõiduauto juhipoolse ukseklaasi ja süüteluku ning lõhutud süüteluku juhtmetega üritas auto mootorit käivitada, kuid see ei õnnestunud. Starteri abil õnnestus V.B sõiduautoga siiski garaaži sõita, kusj uures P.D istus garaažisõitmise ajal tema kõrval esiistmel. Kui V.B ja P.D olid autoga garaaži sõitnud, sulges P.D garaažiuksed seestpoolt. Garaažis üritasid V.B ja P.D uuesti süüteluku juhtmete abil autot käivitada, kuid see ei õnnestunud, samuti ei õnnestunud neil kõrvaldada roolilukku. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, kui tegu jäi toimepanemata süüdlase tahtest sõltumata, pani P.D toime KarS § 25 lg.2 p.1,2 - § 215 lg.2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo P.U-d süüdistatakse selles, et tema 11.10.2008.a. õhtul kella 20.30 ajal Tartus XXX maja teisel korrusel P.D ́i poolt üüritavas toas isikute grupis koos P.D-ga tungis tahtliku tapmise eesmärgil kallale sama maja esimesel korrusel elavale I.L. , keda P.U lõi voodi peal istuvale I.L. kirvega ühel korral kuklapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu voodi kõrvale kukkus. Seejärel lahkusid P.U ja P.D toast, kuid kui nad mõne aja pärast tagasi tuppa tulid, lõi P.U maaslamavale I.L. jalaga mitmel korral näo- ja kõhupiirkonda. Seejärel lahkusid P.U ja P.D uuesti toast ja kui nad mõne aja pärast tagasi tuppa tulid, nägid nad, et kannatanu oli vahepealse aja jooksul põlvedele peale tõusnud ja toa ukse poole liikunud. Seda nähes, lõi P.D kannatanut mitmel korral jalaga kehasse ja vähemalt kahel korral kirvega peapiirkonda. Peksmisega tekitasid P.D ja P.U I.L. ́le järgmised vigastused, millesse kannatanu kohapeal suri: peaajupõrutus; parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikvõrkkestaalused verevalumid parema otsmiku-oimusagara pinnal, verevalumid kõõlustanul ja paremas oimulihases; põrutushaavad juustega kaetud p eanahal, pindmine raiehaav paremal pool kuklapiirkonnas, nahaalused verevalumid otsmikul ning mõlema silma laugudel, vasakpoolse V-VIII roide murd verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes ning rinnakelmevigastusega VI roide murru kohal. Teise inimese tapmisega, pani P.U toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ...selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 11.10.2008.a. kella 20.30 paiku Tartus XXX tn. , vahetult pärast enda ja P.D poolt toimepandud tapmist, varastas maja esimesel korruselt kannatanu I.L. toast laua pealt kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6070 maksumusega 1990.- krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, pani P.U toime KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

löönud. Löökide tõttu kukkus I.L. voodi ette pikali. Ütluste olustikuga seostamisel näitas P.U , et I.L. jäi lamama voodi ette lamavasse asendisse. Seejärel läksid P.U ja P.D toa kõrval asuvasse köögina kasutatavasse tuppa, kus tarvitati umbes kümne minuti jooksul koos alkoholi. Peale alkoholi tarvitamist läksid P.U ja P.D tagasi tuppa. P.U sõnul oli I.L. asendit muutnud ja ta lõi teda veel jalaga mitu korda rindkere piirkonda. Seejärel läksid P.U ja P.D taas kööki ja jätkasid alkoholi tarvitamist. Umbes 10 minuti möödudes läksid P.U ja P.D koos tagasi elutuppa ja selleks ajaks oli I.L. põlvili tõusnud. P.U kinnitas kohtus, et P.D küsis temalt, et mida nüüd teha ja ta vastas, et tema ei taha enam midagi teha. Seepeale läks P.D I.L. kallale ja peksis teda kirvega ülakeha piirkonda. P.U näitas ütluste ja olustiku seostamisel P.D asendit löömisel jakinnitas ka kohtus, et P.D oli seljaga tema poole ja ta ei näinud täpselt kuhu ja millise kirveosaga P.D maas lamavat I.L. t lõi. Samuti eo osanud P.U kindlalt väita, kas I.L. oli sel ajal selili või kõhuli. Ka peale P.D poolt I.L. peksmist jätkati köögis alkoholi tarvitamist. Seejärel mindi taas tuppa ja siis said nii P.U kui ka P.D aru, et I.L. on surnud. P.U ütluste kohaselt helistas P.D pärast I.L. surmast arusaamist V.B-le. Helistamise järgselt läksid P.U ja P.D V.B-le vastu ja kui liiguti tagasi XXX tn XX maja juurde, siis räägiti V.B-le sellest, mis oli eelnevalt juhtunud. Koos mindi ka tuppa ja V.B nägi põrandal I.L. surnukeha. P.U ütluste kohaselt mindi kolmekesi kööki ja seejärel hakati I.L. auto kallal pusima, st üritati autot käima saada. P.U avaldas kohtus, et autot oli vaja käima saada selleks, et I.L. surnukeha majast ära toimetada. Auto kallal toimetasid V.B ja P.D , kuid autot käima ei saadud. Mingil ajamomendil läks V.B XXX tn XX majast ära. P.U sõnul viisid nad P.D-ga oma voodid sellest toast, kus oli I.L. surnukeha kööki ja jäid seal magama. Hommikul tuli neil mõte kõik ära koristada ja viia I.L. surnukeha teise samal korrusel asuvasse tuppa. P.U kinnitas kohtus, et tuba koristasid nii tema kui ka P.D ja koos veeti ka surnukeha teise tuppa. Seejärel pani tema surnukehale peale erinevaid asju, muuhulgas teki ja mingi koti. Kirve viis P.U garaaži peal asuvasse ruumi katuseräästa ja tala vahele. Seejärel lahkusid P.U ja P.D majast. P.U väitis kohtus, et ta ei tahtnud, et I.L. sureks, st ta ei tahtnud teda tappa. Samuti avaldas P.U kohtus kahetsust, et ta sellise teo toime pani, kinnitades, et kaine peaga ei oleks ta selliselt käitunud. Kohus uuris ka P.U ütluste ja olustiku seostamise protokolli ning selle salvestust DVD-R plaadil (II kd, lk 75-80, 92-93). Süüdistatav P.D ütluste kohaselt tarvitasid nad koos P.U-ga alates

12.oktoobri 2008. a õhtuni. P.D sõnul ei leidnud ta põhjendust selleks, et ilma selgitusteta P.U-st lahkuda. P.D ütluste kohaselt kartis ta, et P.U võib ka teda selle esemega lüüa, millega ta oli I.L. löönud. P.D sõnul tuli P.U talle kööki järele ja koos hakati edasi alkoholi tarvitama. P.D selgitas, et tal oli küll hirm, kuid ta ei osanud midagi ette võtta. Toas, kus I.L. lebas, käis tema sel ööl veel vaid ühel korral, siis kui ta võttis enne V.B-le vastu minemist nagist oma jope. Kohtueelsel uurimisel rääkis P.D (II kd, lk 23), et ta käis vahepeal vaatamas, kas I.L. on elus või surnud. Kohus avaldas eeluurimisel antud ütlused P.D kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kohtus kinnitas P.D aga seda, et need tema ütlused on antud ebakaines olekus ja ta andis selliseid ütlusi eesmärgil pääseda kiiremini tagasi kambrisse. Samuti väitis P.D kohtus, et enda teada ta ei küsinud P.U käest, miks viimane oli I.L. löönud või kui ta küsiski, siis ei saanud ta vastust. Edasi mäletas P.D seda, et ta kas ise helistas V.B-le või helistas viimane talle. P.D kinnitas, et V.B tahtis väga viina juua ja lepiti kokku, et talle minnakse vastu, et siis koos XXX tn XX majja tulla. Majja jõudes mindi kööki viina jooma. P.D kinnitas, et V.B nägi I.L. surnukeha ja, et talle sai räägitud seda, et I.L. on tapetud. Kuid seda, kes konkreetselt midagi tegi, seda ei räägitud. P.D ei osanud kohtuistungil selgitada, miks V.B I.L. auto juurde läks, kuid kinnitas, et ka tema läks välja ja kuna väljas sadas vihma, siis oli vaja V.B poolt lõhutud klaasiga auto garaaži ajada. P.D sõnade kohaselt lahkus V.B mingil ajal öösel majast ja peale seda oli P.D nii juua täis, et ta ei mäleta, kas ta magas toolil või voodil. 12. oktoobri 2008. a hommikul vedas P.U üksinda I.L. surnukeha teise tuppa ja kattis asjadega, kusjuures kõige peal oli kartulikott. P.D pesi enda toa põranda verest puhtaks. Ta kasutas selleks lappi, mida loputas köögina kasutatava toa kraanikausis. Pärast neid toiminguid lukustas P.D selle toa, kus oli I.L. surnukeha ja maja välisukse. Toa võtme viskas ta tänavale, aga maja võti aga jäi tema kätte. P.D kinnitas kohtus, et ta ei ole tapmisest osa võtnud, kuid ta ei oska seletada, miks ta nõustus P.U poolt toimepandud kuritegu varjama. P.D avaldas arvamust, et P.U ajab osa süüd tema peale selleks, et näidata, et P.D oli viimane lööja. Kohus uuris P.D ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja selle lindistust DVD-R plaadil (II kd, lk 36-42). Süüdistatav V.B kinnitas kohtus, et ta ei mäleta, miks tal oli vaja 11. oktoobri 2008. a hilisõhtul P.D-ga kokku saada. Kui aga Tartus Kroonuaia tänavas kokku saadi, siis seletasid P.D ja P.U , et nad olid kedagi maha löönud. Talle tehti ettepanek käevitada auto. Juttu oli XXX tn XX õue peal seisvast autost. Alguses ei saanud ta aru kelle auto see oli, kuid pikapeale mõistis, et tegemist on I.L. autoga. V.B ütluste kohaselt käis ta ka XXX tn XX majas sees ja nägi toas pikali maas inimest. Seda, kas see inimene oli elus või surnud, V.B ei kontrollinud, kuid ta sai P.D ja P.U jutust aru, et isik on surnud. V.B sõnul jõid nad köögis viina ja seejärel läksid auto juurde. Tema võttis õuest kirve ja lõi sellega auto juhipoolse klaasi sisse ja proovis autot käevitada. Kuna see hästi ei õnnestunud, siis joodi vahepeal viina ja ta üritas hiljem uuesti. Kuivõrd autot käima saada ei õnnestunud, siis läks V.B mingil ajal XXX tn XX majast ära.

Tunnistaja E.B. ütluste kohaselt võttis tema 12. oktoobri 2008. a koos sõpradega (muuhulgas E.M. ja M.H. ) napsu kui tema juurde tulid P.U ja P.D . P.D ja P.U rääkisid, et nad on hakkama saanud kuriteoga, st vanema meesterahva ära tapnud. P.U oli selgitanud, et pärast seda olid nad kõik ära koristanud. Tunnistaja kinnitas, et kui ta kohtueelsel uurimisel uurijatele rääkis, P.D käed olid verega koos, siis ju nii ka oli, kuid hetkel ta enam ei mäleta seda. P.D oli talle rääkinud, et tema pesi põranda verest puhtaks. E.B. kinnitas kohtus, et sellest, kes seoses tapmisega konkreetselt midagi tegi, juttu ei olnud, kuid nii P.D kui ka P.U rääkisid nii tema kui ta teiste tema juures olnud isikute juuresolekul seda, mis eelmisel õhtul toimunud oli. Tunnistaja E.M. kinnitas kohtus, et ta oli E.B. juures, kui sinna tulid P.D ja P.U . Koos tarvitati seltskonnas alkoholi. Ta sai aru, et keegi on tap etud. P.U seletas juhtunu kohta, kuid P.D tunnistaja kuuldes ise midagi ei rääkinud. Hiljem saatest „Reporter” sai tunnistaja teada et tõesti keegi tapeti. Tunnistaja S.L. ütluste kohaselt kohtus tema P.U ja P.D-ga Jõgeval. Koos asuti alkoholi tarvitama. Seltskonnas oli ka E.R.. P.U oli tunnistajale rääkinud, et nad olid kellegi ära tapnud. P.U sõnade kohaselt oli maja omanik P.D-le kätega kallale läinud ja P.U oli vahele läinud ning meest kirvega löönud. Tunnistaja sõnul oli E.R. öelnud, et kuna P.U-l on tingimisi mõistetud karistus peal, siis peaks P.D süü enda peale võtma. Tunnistaja E.R. rääkis kohtus, et P.U palus talle Tartusse järele tulla. Kokku saadi Edeni kaubamaja juures. P.U oli seal koos P.D-ga . Kõik koos sõideti S.L. korterisse ja seal sai 3-4 päeva pidu pandud. Joomise käigus oli P.U maininud, et on mõrva toime pannud, st , et on vanema inimese maha löönud. P.U oli seletanud, et P.D-l olid korteriga seoses võlad ja vanem mees oli tulnud võlga sisse nõudma ja sellest oli tüli alanud. E.R. kinnitas kohtus, et tema sai aru nii, et tapmises osalesid nii P.U kui ka P.D . Juttu oli olnud ka sellest, et meest oli tugeva esemega löödud. Kohus avaldas tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja eeluurimisel antud ütlused (I kd, lk 148), kus tunnistaja rääkis, et tapmisest rääkisid nii P.U kui ka P.D . Tunnistaja kinnitas kohtus, et nüüd mäletab ta paremini ja P.D-d seal jutuajamise juures ei olnud. Ütlused said sellisena eeluurimisel kirja seetõttu, et tunnistaja oli siis pohmellis. Tegelikult oli P.D aga sel ajal kui P.U juhtunust t rääkis hoopis köögis. Tunnistaja E.V. ütluste kohaselt helistas P.D talle 11.oktoobri 2008. a öösel ja rääkis, et ta peab Eestist ära minema mingi tapmise pärast. Tapmise asjaolusid P.D ei selgitanud. Tunnistaja Juta V.B sõnul tuli P.D tema korteriukse taha ja esitles end tema poja V.B sõbrana ning andis talle hoiule mingi koti, sest tal endal oleval linna peal asjaajamist. Koti viisid tunnistaja juurest aga ära juba uurijad. Tunnistaja M.T. rääkis kohtus, et tema poole pöördus P.D selleks, et tunnistaja aitaks tal otsida Tartus üüripinda. Tunnistaja sõnul on ta ka ise paar korda XXX tn XX majas käinud. Majas elas tema teada veel ka üks vanem mees. Mehega kohtus ta XXX tn XX majas olles olukorras, kus tema ja P.D läksid poodi alkoholi ostma ja mees palus ka endale õlut tuua ning andis selleks neile raha kaasa. 12. oktoobril 2008. a helistas tunnistajale P.D

14.oktoobril 2008. a majas nägi. Tunnistaja ütluste kohaselt tekitas temas kahtlust eelkõige asjaolu, et I.L. oli ilma teda informeerimata kuhugi kadunud. Samuti oli kahtlust äratav asjaolu, et teise korruse toa, mis ei olnud P.D-le üürile antud, uks oli lukus. Tunnistaja selgitas kohtus, kuidas ta selle toa ukse avas ja kuidas ta I.L. surnukeha leidis. Tunnistaja sõnul oli I.L. vaikne ja abivalmis inimene. Tunnistaja F.P. esitati kohtueelsel uurimisel äratundmiseks nelja isiku fotod ja ta tundis nende hulgast ära fotol P.D isikuna, kes temalt XXX tn XX majas eluruumi üüris (I kd, lk 101-103). Sama isiku tundis ta ära ka kohtus. Tunnistaja F.P. kirjeldust sündmuskoha kohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll ning DVD-R plaat sündmuskoha fotodega. Fotodelt on näha kuidas asetsesid Tartus XXX tn XX toad ja milline vaatepilt avanes F.P. ja hiljem ka sündmuskohale tulnud politseiametnikele. Fotodelt nähtub, et surnukehale oli loatud hulgaliselt esemeid. Fotodel kajastatu kinnitab süüdistatav P.U ütlusi surnukeha katmise asjaolude kohta. Samuti nähtub fotodelt, et surnukeha oli tuppa lohistatud selliselt, et ta jäi kõhuli asendisse. Sündmuskoha protokoll ja sellele lisatud fotod kajastavad selle toa sisutust ja asjade paiknemist, kus tapmine aset leidis. Kohus uuris kohtuistungil lisaks eespool kajastatud tunnistajate ja süüdistatavate ristküsitlemisele veel järgmisi tõendeid. Kriminaalasjas olevad järgmised tõendid: - tehnilise uuringu protokollid 20. oktoobrist 2008.a. ja 23.oktoobrist 2008.a. koos fototabelitega (I kd, lk 33-38, 56-62); - tehnilise uuringu protokoll 24.11 2008 (kd I, lk 63) - ekspertiisiakt nr TR-113-08/5907 koos fototabelitega (I kd, lk 69-87); - ekspertiisiakt nr SS-0662-08/590 (I kd, tl 92- 94) - asitõendeid - Tartus XXX tn XX sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud sini st värvi rannajalatseid ja Juta V.B-lt juurest k aasa võetud halli värvi tallaga rannajalatseid kirjaga Nike ei oma koht u arvates kriminaalasjas olulist ja iseseisvat tõenduslikku tähtsust, kuid toetavad informatsiooni, mis on tõendamist leidnud teiste asjas kogutud tõenditega. Jälitusprotokoll, mis on vormistatud 30. jaanuaril 2009. a kajastab kannatanu I.L. abonentnumbri 53292425 (IMEI kood 352742018183781) kõneeristusi 11. septembrist kuni

mobiiltelefoni abonentnumber 56736769, mis kuulub P.D-le . 15. oktoobril 2008.a. vahetas mobiiltelefoni kasutanud isik välja telefonis olnud abonentnumbri uue numbri , so XXX vastu. P.D kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon Nokia 6070 IMEI koodiga 352742018183781 kasutades kõnekaarti abonentnumbriga XXX (II kd, tl 1-2). Eeltoodust tulenevalt saab teha järeldus, et alates 11. oktoobrist 2008. a kella 20.30-st oli mobiiltelefon P.D valduses ja kasutuses. Kõneeristuselt on näha, et 11. oktoobril 2008.a. kell 22.01 helistas P.D tunnistaja E.V.. Kõneeristus on kooskõlas tunnistaja ütlustega selle kohta, et 11. oktoobri õhtul teatas P.D tunnistajale, et ta peab tapmise pärast Eestist ära minema. Kohe selle kõne järgselt kell 22.05 on P.D helistanud V.B-le , kellega ta on olnud korduvalt telefoni teel ühenduses kuni sama päeva kella 22.37-ni. 12. oktoobril 2008. a helistas P.D M.T.le. M.T. tunnistas kohtus, et P.D uuris temalt XXX tn XX majas elanud mehe võimalikku rahakoti asukohta. Kohus avaldas kaitsja Aivar Hindi taotlusel tunnistaja M.H. i ütlused (I kd, tl 144-146) kuivõrd tunnistaja asukoht ei olnud kohtule teada. Surnu ekspertiisiaktis nr 397 (tl) kajastuv kohtuarst-eksperdi Jana Tusovi eksperdiarvamuse kohaselt sedastati surnukehal järgmised vigastused: - pea kinnine tömp trauma: peaajupõrutus, parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikvõrkkestaalused verevalumid parema otsmiku-oimusagara pinnal, verevalumid kõõlustanul ja paremas oimulihases; põrutushaavad juustega kaetud peanahal, pindmine raiehaav paremal pool kuklapiirkonnas, nahaalused verevalumid otsmikul ning mõlema silma laugudel; - kehatüve kinnine tömp trauma: vasakpoolse V-VIII roide murd verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes ning rinnakelme vigastusega VInda roide murru kohal; - nahaalune verevalum vasakul küünarliigese sirutuspinnal; Pea piirkonna vigastused on tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks kirve, kängitsetud jala ja rusikatega), kusjuures arvestades peapiirkonna haavade iseärasusi (kuju, servad, nurgad), on tõenäoline, et paremal pool kuklapiirkonnas paiknev haav on tekitatud kirveteraga, ülejäänud kaks haava kirvesilmaga. Vasakpoolsete roiete murrud on tõenäoliselt tekitatud korduvatest jalalöökidest; nahaalune verevalum vasakul küünarliigesel on tõenäoliselt saadud löögist või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömp esemeid. Eksperdi arvamuse kohaselt on võimalik, et I.L. surm saabus lühikest aega pärast kõigi kohtuarstliku diagnoosi esimeses lõigus loetletud vigastuste saamist, võimalik et 11. oktoobril 2008. a. Eksperdiarvamuse punktis 5 on ekspert avaldanud, et võttes arvesse kannatanul kohtuarstlikul lahangul sedastatud vigastuste paiknemist ja morfoloogilisi iseärasusi, ei ole võimalik neid tekitada eksperdile esitatud P.U poolt ütluste ja olustiku seostamise DVD-l kirjeldatud kannatanu asendis. Kohus küsitles kohtuistungil eksperti. Ekspert osales istungile ka eespool viidatud P.U ütluste ja olustiku seostamise DVD salvestist vaadates. Kohus peab siinjuures mainima, et menetlustoiming, mida salvestati on läbi viidud halvasti ja selles kajastuv on eksitav. Nimelt on palutud P.U-l näidata nn nuku kaasabil, millistes konkreetsetes asendites oli kannatanu konk reetsetel hetkedel kui teda P.U ja P.D poolt löödi. Nuku puhul on sisuliselt võimatu aru saada kas tegemist on tema esipoole või tagapoolega. Samuti ei ole P.U-d suunatud asetama nukku võimalikult täpselt sellisesse asendisse, milles kannatanu tegelikult löömise ajal oli. Selliste menetluslike puuduste tulemuseks on asjaolu, milles kohus vahetult kohtuistungil veendus, et ekspert on aru saanud P.U poolt ettenäidatust moel, mida P.U pole ei näidanud

19.septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-74-05 (RT III 2005, 27, 286) avaldatud järgmisest seisukohast: „ Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Samuti lähtus kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2004. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-94-04 (RT III 2004, 27, 293) avaldatud selgitusest, et kohtuotsust saab lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile (nt kaaskohtualuse ütlused). Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Kuid sellisel juhul tuleb kohtul selgitada, mis põhjustel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-116-97 ja 3-1-1-85-00). Samuti on Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04 avaldanud, et kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada, kuid süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib ka kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Kohus on seisukohal, et P.D ütlused ei ole usaldusväärsed, küll aga peab kohus usaldusväärseteks P.U ütlusi. P.D ütlusi ei saa lugeda eluliselt usutavateks järgmistel põhjusel. P.D väitis kohtus, et ta kartis P.U-d , mistõttu ei julgenud ta takistada P.U poolt I.L. peksmist. P.D sõnul läks tal hirm üle alles 12. oktoobri 2008.a. õhtul. Inimese käitumisele on tõepoolest omane hirm olukordades, kus ta ei saa toimunust hästi aru. Antud juhul ei saa P.D tegevust aga kuidagi siduda hirmuga. Kui P.D oleks tõepoolest P.U-d kartnud, siis oli tal alates hetkest, mil P.U I.L. kallale läks, võimalus sündmuskohalt ära minna või abi otsida või juhtunust hädaabi numbrile teatada. Isik, kes on teise isiku ees suures hirmus ei jätka koos hirmuäratava inimese ga alkoholi tarvitamist ega jää koos temaga ühte ruumi magama. Kriminaalasjas on tõendatud, et P.D käitus hirmunud isikule hoopis vastupidiselt. Ta jätkas koos P.U-ga alkoholi tarvitamist ja ööbis koos temaga majas. P.D teatas peale I.L. tapmist kell 22.02 E.V., et ta peab tapmise pärast Eestist lahkuma ja kutsus kell 22.07 V.B kui „spetsialisti“, so isiku, keda on varem karistatud nn sõiduki ärandamise eest appi I.L. sõidukit käima saama. P.D jutt sellest, et V.B tahtis sel õhtul hirmsasti koos tema ja P.U-ga viina juua, kusjuures laip oli kõrvaltoas, ei ole samuti eluliselt usutav. P.U kinnitas kohtus, et I.L. sõiduautot oli käima vaja

saada selleks, et I.L. surnukeha majast välja ja eemale toimetada. Kohus ei saa jätta P.D ütluste usaldusväärsuse hindamisel kõrvale ka asjaolu, et kohtus rääkis V.B, et kui talle P.D ja P.U poolt räägiti toimunust, siis seda talle ei räägitud, kes konkreetselt midagi tegi, seega rääkijad selgitasid olukorda selliselt, et see, mida oli tehtud, tehti koos. Samuti ei ole P.D tunnistajate E.B., E.M., E.R. juuresolekul püüdnudki selgitada, et tema pole tapmisest osa võtnud. Vastuolude ilmnemisel kinnitas P.D kohtus, et kohtueelsel uurimisel esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel oli ta pohmellis. Süüdimõistetu kuulati üle kaitsja juuresolekul, kelle kohustuseks oleks olnud uurijate tähelepanu osutada isiku vastavale olekule. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.D ei ole ei kaitsjale ega ka uurijatele avaldanud, et on taksitusi, mille tõttu ta ei ole suuteline ütlusi andma. Situatsioonides, kus on ainult n.ö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kohus kaalus kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu. Muuhulgas hindas kohus ekspert Jana Tusovi poolt eksperdiarvamuses antud seisukohti ja ka kohtus antud ütlusi. Eksperdi ütluste kohaselt saab ta öelda mõne kehapiirkonna konkreetse löökide arvu ja mõne piirkonna kohta orienteeruva. Seda põhjusel, et surnukeha oli hakanud roiskuma ja seetõttu ei olnud välised vigastused nii hästi jälgitavad. Juustega kaetud peanahale pea tagapinnale oli löödud kolm lööki. Näo piirkonna kohta sai ekspert avaldada seisukoha ebamäärasemelt, kinnitades, et oli vähemalt kaks tugevat lööki. Ekspert rõhutas, et lööke võis olla rohkem. Otsmiku piirkonnas oli üks mitte nii spetsiifiliste tunnustega väline vi gastus, mis võis olla nii löögi tagajärg kui ka kukkumise tagajärg. Vasakule poole rindkeresse oli löödud vähemalt kaks tugevajõulist lööki. Taas rõhutas ekspert asjaolu, et kindlasti oli kaks lööki, kuid võis olla ka rohkem. Ekspert kinnitas, et pea piirkonnas oli vähemalt kaks põrutushaava ja üks raiehaav, kusjuures viimane võis olla tekitatud kirvega, milline oli asitõendina eksperdi käsutusse antud. Raiehaava sai põhjustada olukorras, kus kannatanu oli kas istuvas asendis või kõhuli lamavas asendis. Kohus on seisukohal, et P.U ütlused löökide arvu ja ka löökide asukoha kohta on erinevad ja vastuolulised. Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et teo toimepanemise ajaks olid süüdistatavad ära joonud juba vähemalt 1,5 liitrit viina. Kohtus P.U põhjendas vastuolu oma ütlustes. Kohtueelsel uurimisel on P.U väitnud, et lõi I.L. umbes viiel korral selja piirkonda. Kohtus kinnitas P.U , et lõi esmalt kirve päraga enam kui ühe korra selja piirkonda ja seejärel lõi teisel korral jalaga pea ja rindkere piirkonda. P.D on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus kinnitanud, et kui P.U esmalt I.L. ründas, siis lõi ta teda kahel korral. P.U poolt kohtueelsel uurimisel nimetatud löökide arv ei ole kooskõlas ka eksperdi arvamusega, sest seljapiirkonnas ei ole sellist löökide arvu tuvastatud. Seega ei ole võimalik täpselt kindlaks teha mitmel korral P.U esimesel korral kannatanut konkreetselt lõi, kuid tõendatuks saab lugeda, et lööke oli vähemalt kaks. Kohus on seisukohal, et P.U tahtlus I.L. rünnates oli suunatud sellele, et lüüa teda selja piirkonda, kuid asend, milles kannatanu oli, tingis olukorra, et ta löögid võisid tabada nii pea kui ka kehatüve piirkonda. Teisel korral peksis P.U I.L. tema enda sõnul jalga ja ka ekspert on tuvastanud vigastusi, mida sai sellisel moel tekitada. P.U ütluste kohaselt lõi P.D kolmandal korral I.L. kirvega, kuid millisesse konkreetsesse keha piirkonda, seda P.U täpselt ei näinud. Ekspert on tuvastanud, et I.L. on pea piirkonda tekitatud vähemalt kolm haava, kaks neist põrutushaavad ja kolmas raiehaav. Seega, kui P.U

siis ta teadis, kelle auto punane Ford Sierra on. V.B oli auto juures üksinda käinud kahel korral ja kolmandal korral läks kaasa ka P.D . P.D väidab, et alles siis ta nägi, et p arempoolne juhipoolne aknaklaas on ära lõhutud. Süüdistatav selgitas kohtus, et V.B-ga läks aga kaasa vaid selleks, et õues suitsu teha. P.D sõnul tegi tema auto taga oleva õuevärava lahti kuna ta ei mahtunud auto tagant läbi, sest auto täitis kogu hoovi ja auto esiots oli vastu garaaži uksi. Auto tagant tahtis ta aga selleks läbi saada, et tahtis ukse ees oleva prügikoti tõsta katusealusesse. P.D sõnul avas ta garaaži uksed seestpoolt. Süüdistatava selgitas, et kuna väljas sadas vihma ja auto klaas oli katki, siis seetõttu oli vaja auto garaaži ajada. P.D kinnitab, et V.B istus autos ja ajas starteri abil auto garaaži. Kui auto oli garaažis, siis istus ka P.D korraks autosse ja seejärel tuli ka P.U ja istus tagaistmele. P.D kinnitas, et kolmekesi autos istumise ajal üritas V.B võtta süüteluku alt juhtmeid laht, et auto ei käiaks enam ja starter jääks seisma. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt nägi tema 10. oktoobri 2008. a südaöö paiku XXX tn XX hoovis veidrat tegevust, kus püüti autot garaaži lükata. Tunnistaja kirjeldas, et kaks noormeest, kes ei seisnud kuidagi püsti, tegid väravad lahti, et saada lahti garaažiuks ja saada auto garaaži. Kuna naabermaja ja selle aia vahel on vähe ruumi, siis selleks, et garaažiuksi lahti teha oli vaja auto tagasi lükata. Selleks oli aga omakorda vaja aiavärav lahti teha, sest värav oli otse auto taga. Värav ei käi hingedega, vaid need tuleb eest ära tõsta. Kuivõrd tänavavalgustus oli hea, siis nägi tunnistaja eespool kirjeldatud tegevust hästi. Tunnistaja nägi sündmust enda maja aknast ja ta arvas, et auto tõugati-lükati garaaži ja sellest toimingust võttis osa kaks inimest. Samas tunnistaja möönis, et kuivõrd ta oli enda majas, siis ta ei saanud kuulda, kas auto oli käevitatud või mitte. Kohus avaldas tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kus tunnistaja kirjeldas, et lühem noormees tagurdas autoga ja pikem noormees lükkas autot garaaži hoides kätega tagaluugist kinni. Tunnistaja M.R. ütluste kohaselt toimus naabermaja hoovis tähelepanu äratanud sündmus 11. oktoobril 2008. a.. Tunnistaja teadis kuupäeva hästi seetõttu, et ta kontrollis seda MSN-i logist järele. Sündmuse toimumise päeval oli ta MSN-is sellest sõbrale kirjutanud. Tunnistaja sõnade kohaselt märkas ta askeldamist vastasmaja Ford Sierra juures. Noormehed vaatasid autosse aknast sisse ja paistis, et neil ei olnud võimalust sinna sisse pääseda. Seejärel läksid noormehed auto juurest ära. Teist korda märkas tunnistaja toimetamist vastasmaja õues pisut hiljem kui üks noormees püüdis juhiust lahti saada. Tunni staja ei tea, kas ta tegi seda võtmega, kuid noormees loobus sel korral. Kolmandal korral kesköö paiku nägi tunnistaja, et autoga sõideti garaaži sisse ja üks noormees pani ühe väravapoole kinni ja teine pool jäi lahti. Seejärel läks ka see noormees garaaži järele ja garaažiuks tõmmati seestpoolt kinni. Tunnistaja sõnade kohaselt oli garaaži sõitmise ajal juhipoolne aknaklaas kas lahti või oli see purustatud. Tunnistaja kinnitas, et auto sõitis ise garaaži. Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotode ning asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduauto Ford Sierral lõhutud juhipoolne aknaklaas ja fotodelt on näha, et sõidukis oli kirves ning lõhutud oli nii süütelukk kui ka roolisamba kate. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-33-04 avaldanud seisukoha, et mootorsõiduki ajutine kasutamise võib seisneda nii selle juhtimises kui ärandamises kui ka muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. Seega on mootorsõiduki kasutaja ja järelikult käesoleva koosseisu täideviija (kaastäideviija) ka isik, kes üksnes sõidab kaasa ärandatud mootorsõidukis või kasutab selle kasulikke omadusi.

Kohus peab usaldusväärseteks P.U ütlusi selle kohta, et I.L. k uulunud sõiduautot Ford Sierra oli vaja selleks käima saada, et selle auto abil toimetada laip majast eemale. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et aktiivselt oli auto käevitamisest huvitatud just P.D . Tema ütlused selle kohta, et auto suhtes tundis huvi vaid V.B, ei ole ei usaldusväärsed ega ka kooskõlas teiste isikute ütlustega. P.D tegutses aktiivselt selle nimel, et kui auto käevitamine õues ei õnnestunud, siis oli vajalik auto garaaži toimetada. P.D tegi lahti aia värava. Alles seejärel sai V.B starteri abil tagurdada auto garaažiuste eest eemale ja P.D sai seestpoolt avada garaažiuksed, mis avanesid väljapoole. Seejärel sai V.B starteri abil sõita auto garaaži ja P.D sai sulgeda garaažiuksed. P.D hoolitses selle tegevusega enda sõnul auto eest, et tagada vihma mittesattumine salongi. Kohus ei pea selliseid ütlus usaldusväärseks. Teiste süüdistatavate ütluste kohaselt istuti tegelikult kõik kolmekesi autosse, kuid kuna V.B ka garaažis autot käima ei saanud, siis lülit as ta juhtmetega manipuleerides starteri välja. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Kohus on seisukohal, et V.B ja P.D tegutsesid koos selle nimel, et I.L. kuulunud sõidukit ajutiselt kasutada, suure tõenäosusega selleks, et surnukeha majast minema toimetada. Arvestades V.B ja P.D teopanuseid ja tegutsemise eesmärki olid nad kaastäideviijad ja nende tegevus jõudis katse staadiumisse. Süütegu jäi lõpule viimata nende tahtest mittesõltuvatel asjaoludel. Kohus ei tuvastanud ka selle süüteo puhul V.B ja P.D-d eo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et süüdistatavad panid teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest nii V.B kui ka P.D pidasid võimalikuks asjaolu, et neil on võimalus sõiduauto käevitada ja seda ajutiselt kasutada. Kohus leiab, et süüdistuses on esitatud ekslik viide KarS § 25 lg 2 p-dele 1, 2. Kohtu arvates on tegemist kirjaviga, sest süüdituse esimesel lehel on viide katsele tehtud õigesti, so viidatud on KarS § 25 lg-tele 1,2. Kohus on seisukohal, et V.B ja P.D tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatavad tegutsesid grupis ühise eesmärgi nimel. Samuti tõendavad kriminaalasjas olevad kohtuotsused ja karistatuse õiendid, et nii V.B kui ka P.D on varem toime pannud vargusi, V.B ka omavolilise kasutamise.

2007. a KarS § 424, § 329 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. Karistuse kandmiselt vabanes P.U ennetähtaegselt 10. juunil 2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.mai 2008.a. kohtumääruse alusel. P.U-l jäi kandmata9 kuud 18 päeva vangistust. Väärteokorras on P.U-d karistatud 20-l korral. V.B on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 9. mail 2006. a. KarS § 215 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva ja lõp likuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 aastat 7 päeva. G. Y kesa vabanes eespool nimetatud karistuse kandmisest ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 29. veebruari 2008.a. määruse alusel 17. märtsil 2008. a V.B jäi kandmata 1 aasta 2 kuud 1 päev vangistust. Väärteokorras on V.B karistatud 10-l korral. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et P.D ja P.U panid toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava tapmise, so raske eluvastase kuriteo. I.L. tapmise tehiolud, täpsemalt asjaolud, mille kohaselt süüdistatavad ilma mingi põhjuseta peksid I.L. senikaua kui viimane saadud vigastustesse suri, iseloomustab teo toimepanijaid jõhkrate ja inimese elu mitteväärtustavate inimestena. Samuti nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et P.U ja P.D on alkoholijoobes olles suutelised mõttetuteks ja julmadeks tegudeks. P.U on lisaks tapmisele toime pannud ka varguse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. P.D-d on alus süüdi mõista ka KarS § 202 lg 1 järgi ja teda koos V.B-ga KarS § 25 lg 1,2 - § 215 lg 2 p 1,2 järgi. Süüdistatava P.U ütlustest tulenevalt oli tal ja P.D-l vaja I.L. sõiduautot selleks, et seeläbi toimetada viimase surnukeha majast eemale. Kokkuvõtlikult saab asuda seisukohale, et P.U ja P.D süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on suur. V.B süü samast aspektist vaadatuna on kindlasti väiksem. Kohus ei tuvastanud P.D puhul KarS § 57 ja § 58 kohaseid ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. P.U ja V.B puhul arvestab kohus KarS § 57 p 3 järgi karistust kergendava asjaoluna nende puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Tõendite uurimise käigus ei ole avaldunud P.U ja P.D poolt I.L. tapmise konkreetne motiiv, kuid on ilmnenud, et süüdistatavad olid 11. oktoobril 2008. a kuuendat päeva joobes. Kohus on veendumusel, et sõiduautot oli P.D-l ja P.U-l vaja laibast lahti saamiseks ja sellel eesmärgil kutsus P.D appi ka V.B, kellel olid varasemad ärandamisalased kogemused. Telefoni oli süüdistatavatel aga vaja omakasulisel eesmärgil. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus mõista karistuseks kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Üld- ja eripreventatiivsetel kaalutustel tuleks kohtu arvates mõista nii P.U-le kui ka P.D-le karistus tapmise toimepanemise eest vastava sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd P.U puhul tuleb arvestada ka karist ust kergendavat asjaolu, siis peab kohus põhjendatuks P.U-le mõista 10 aastat vangistus ja P.D-le 11 aastat vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4 toimepandud kuriteo eest peab kohus vajalikuks karistada P.U-d