Toimik nr 1-08-10024
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-10024
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
Kristiina Erte
Asja läbivaatamise kuupäev
05.11.2009 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla taotlus O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks O.H, isikukood xxx
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384
Jätta O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.08.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.02.2008 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 11 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 31.07.2008. Karistuse kandmise algus 31.07.2008 ja lõpp 27.11.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.09.2009. Kinnipidamisasutuses O.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 2 korral. Vabanemisel puudub kindel elukoht ja töökoht. Viru vangla ei nõustu O.H vangistusést tingimisi enne tähtaega vabastamisega.
Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, töökoht ja lähedased suhted sugulastega. O.H abaldas, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör toetab süüdimõistetu arvamust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamusega, leiab, et O.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on põhjendamatu. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. O.H on 17 korral karistatud kriminaalkorras ja tema poolt toimepandud kuriteod on enamuses varavastased. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused O.H puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole O.H üles näidanud paranemise teele asumist. Kinnipeetava suhtes on kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust, millidest üks on hetkel kehtiv. Vabanedes ei ole O.H kindlat elu- ja töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel ühiskonda resotsialiseerimisel toetama. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus leiab, et O.H ei sobi kriminaalhooldusele tema sügavalt kriminaalse loomuga käitumise tõttu. Kriminaalhooldus enam ei aita tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades O.H poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu O.H vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.