Toimik nr 1-05-1166
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-05-1166
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
Kristiina Erte
Asja läbivaatamise kuupäev
05.11.2009 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla taotlus A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks A.S, isikukood XXX
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384
Vabastada A.S vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni kaheks aastaks alates kohtumääruse jõustumise tähtajast ja määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.S-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada A.S-i järgima KarS § 75 lg 2 sätestatud kontrollnõudeid:
1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle kolme nädala jooksul või võtta ennast arvele Tööturuametis. 3) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates 4) mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega 5) osalema sotsiaalabiprogrammis kui kriminaalhooldusametnik pakub A.S vabastada määruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.S tunnistati süüdi Harju Maakohtu 11.01.2006 kohtuotsusega KarS § 330 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 29.12.1997 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 3 kuu 2 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.01.2006 ja lõpp 13.08.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.10.2009. Kinnipidamisasutuses A.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 3 korral. Vangistuse ajal kogu aeg töötas nii Murru vanglas, kui ka Viru vanglas. Viru vanglas töötab alates 15.07.2008 puidutsehhis. Vabanedes soovib elama minna täditütre juurde xxx. Vangistuses tarvitas alkoholi kahel korral, mille eest oli karistatud kriminaalkorras. Vangla ei nõustu A.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku A.S-i KarS § 76 alusel ennetähtaegselt vabastada. Vabanedes on A.S olemas kindel elukoht, omab lähedaste toetust, kuni töökoha leidmiseni. Hoolimata negatiivsetest asjaoludest nagu distsipliiniprobleemid vanglas, vägivallaga seotud kuritegu, leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetavale on vabanemisel vajalik kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik suunata A.S-i oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. A.S soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A.S-i on neljal korral karistatud kriminaalkuritegude eest nendest 2 korral isikuvastaste kuritegude eest. Alates 13.04.1997 kannab pikaajalist vangistust raske isikuvastase kuriteo eest. Kaks viimast kuritegu alkohoolse joogi tarvitamise pani A.S toime vanglas karistust kandes. Vangistuses on teda kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Tal on lähedaste isikute materiaalne toetus kuni tööleasumiseni. A.S on motiveeritud vabaduses elama seadusekuulekalt. Ametnikega suhtleb kinnipeetav sõbralikult. Kinnipeetab hindab oma tööalaseid oskusi külladaseks, et leida endale võimalus leida oma tööalastele oskustele rakendus. Tal on kinnisvara ja vanemad Venemaal ning ta on esitanud viisataotluse Venemaale sissesõiduks. Kinnipeetaval on tema enda arvates vajalik kriminaalhoolduse abiga kohaneda eluga vabaduses. Eeltoodust lähtudes kohus peab võimalikus ja põhjendatuks süüdimõistetu A.S vabastada temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma
(allkiri)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.