Kohtulahendi täitmine nr 1-09-1973
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05. november 2009.a
Asja number
1-09-1973
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Evelin Merilaine
Taotluse esitaja
Tartu Vangla
Taotlus
süüdimõistetu L.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine
Süüdimõistetu
L.G, isikukood xxx, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond
Kohus määras: Jätta L.G ennetähtaegselt vabastamata.
Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud L.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 11.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1973 ja KarS § 121 järgi karistati teda vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. L.G karistusaja algus on 09.03.2009.a ja lõpp 08.12.2009.a.
Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. L.G seletas, et vabastamist ei soovi, eelistab karistuse lõpuni kanda; soovib tööle asuda oma endises töökohas Norras ning seega ei sobi kriminaalhooldusel olemine. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et L.G ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. L.G on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole. Kriminaalhooldaja on toetanud L.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul on L.G olemas lähedaste toetus; ohustatust ja riskikäitumise tõenäosust võib suurendada mõtlematu käitumine ja kindla töökoha puudumine, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Tartu Vangla on iseloomustanud L.G alljärgnevalt: käitumine ja hoiakud ei viita agressiivsusele; on näidanud üles soovi käituda õiguskuulekalt. L.G ei ole vangistuse ajal distsiplinaarrikkumisi toime pannud, vanglas ei ole õppinud ega töötanud. L.G on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. L.G karistuse kandmise aeg lõppeb 08.12.2009.a. L.G ei soovinud ennetähtaegselt vabaneda, kuna tahab minna tööle välismaale ning mitte olla kriminaalhooldusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb L.G jätta ennetähtaegselt vabastamata. Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.